Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Tšernobõl ja seened

20.09.2011

Tervet artiklit saab lugeda ajakirja "Eesti Loodus"  septembrinumbrist.
 
Tänavu möödus 25 aastat Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroofist Ukrainas. Üsna kohe pärast õnnetust asusid Eesti teadlased selgitama meie seente radioaktiivset saastatust. Nimelt koguvad paljud seeneliigid endasse üht ohtlikumat tuumaavariide ja -katsetuste saadust: radioaktiivset tseesiumi. Õnneks jäid Eesti seened üsna puhtaks. Uuringute tulemused lubavad aga autoril seada kahtluse alla väite, et radiotseesiumi kogumine on seotud seente kaaliumi-ainevahetusega.

Tšernobõli tuumajõujaamas 26. aprillil 1986. aastal kell 01.23 Moskva aja järgi toimunud reaktori plahvatus paiskas õhku tohutu radioaktiivseid isotoope sisaldava pilve. Euroopas valitses katastroofi ajal kõrgrõhkond, mille keskus oli NSV Liidu loodeosas. Soojad õhumassid liikusid aeglaselt kagust Läänemere suunas ning jõudsid koos atmosfääri paisatud radioaktiivse saastega 27. aprillil Läänemere äärde ning hilisööks Rootsi ja Soome. 28. aprillil kohtusid soojad õhumassid Lõuna-Skandinaavias külmafrondiga, millega kaasnes radioaktiivseid isotoope sisaldav tugev sadu. Koos külmafrondiga liikus ülejäänud radioaktiivne pilv üle Soome, siirdudes seejärel lõunasse.
Võib öelda, et Eestil oli õnne, sest ta jäi Tšernobõlist Läänemerele ja Skandinaavia poole liikuvate õhumasside põhiteelt kõrvale. Ainult üks saastet kandev õhuvool riivas neil päevil oma idapoolse äärega Saare- ja Hiiumaad. Põhiline osa pilvest, teinud kaare üle Soome, jõudis aprilli lõpu- ja mai alguspäevadel Leningradi linna ja oblasti kohale. Selle, nüüd juba lõuna ja kagu suunas liikuva saastatud õhumassi lääneserv ulatus ka Ida-Virumaa ja Peipsi-Pihkva järve kohale. Sisuliselt tegi saastatud õhumass päripäeva ringi ümber Eesti, riivates meie maad vaid lääne- ja idaservast.
 
Tšernobõli avariiga kaasnenud atmosfääri suurenenud radioaktiivsus registreeriti esimesena Rootsis Forsmarki tuumajaama laboratooriumis. Algul arvati, et tegu on lekkega omas jaamas. Kui aga laekusid andmed teistestki radiatsiooni seirejaamadest Rootsis, jõuti ilmastikuolusid arvestades järeldusele, et radioaktiivne pilv on lähtunud Musta mere kandist.
Nõukogude uudisteagentuurilt TASS tuli kinnitus avarii kohta alles esmaspäeval, 28. aprillil. Samal päeval tehti tuumaelektrijaama purustused kindlaks ka kosmoseaparaatidelt.
Soomes ja Rootsis reageeriti ohuolukorrale operatiivselt. Tol ajal Soomes rakendatud abinõusid:
• 1. mail saadeti erilennuk Kiievisse, et evakueerida seal õppivad või töötavad 90 soomlast;
• 2. mail lülitati kõik laboratooriumid, kus leidus sobivaid seadmeid, radiatsiooniseire süsteemi: hakati määrama radioaktiivset saastet keskkonnas ja toiduainetes;
• keelati juua või anda loomadele vihmavett;
• kuulutati ebasoovitatavaks reisid Ida-Euroopasse;
• kehtestati tugevdatud kontroll sisseveetavate toiduainete üle;
• 7. mail anti põhjalikud juhised kõigi toiduainete kasutamise kohta;
• keelati lasta õue loomi;
• keelati lastel mängida veekogudes.
• maaharimisel soovitati kasutada respiraatoreid.

Nõukogude Liidu, kaasa arvatud Eesti valitsejad püüdsid aga teha kõik, et üldsuse eest avarii tõttu tekkinud olukorda ja selle tõsidust varjata. Oli isegi keelatud pressis avaldada mis tahes andmeid tegeliku radioaktiivse saastuse kohta ning hoiatada rahvast puhkenud ohust.
 
Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2