Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse 29 SE I esimene lugemine Riigikogus

20.09.2011

20. septembril toimus Tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse 29 SE I esimene lugemine Riigikogus,eelnõu lükati tagasi.
 

 

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM
II ISTUNGJÄRK

Teisipäev, 20. september 2011

 

 

Tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seadus (Siit näeb seaduseelnõud, algataja seletuskirja ja Vabariigi Valitsuse arvamust.)
 
Aseesimees Laine Randjärv
Me asume neljanda päevakorrapunkti juurde, selleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu 29 SE. Ma palun kõnetooli Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini!
 
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Tšernobõli Ühing on mitmeid kordi juhtinud avalikkuse tähelepanu probleemile, et paljud Tšernobõli veteranid ei saa riigilt toetust. Alaliselt riigis elavate inimeste ebavõrdne kohtlemine ei ole demokraatlikule riigile kohane. See on ka vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega, mille kohaselt erinevaid sotsiaaltoetusi ja hüvitisi peavad võrdsetel alustel saama kõik elanikud vaatamata nende kodakondsusele.
Eelnõu eesmärk on tagada kõikidele Eestis elavatele tuumakatastroofi piirkonda saadetud isikutele toetused, hüvitised ja soodustused sarnastel alustel ning võrdses ulatuses. Käesoleva eelnõu jõustumisel on seadusega tagatud kõigile Eestis alaliselt elavatele tuumakatastroofi piirkonda saadetud isikutele õigus 160 euro ulatuses tervise taastamise toetusele – s.o siis 160 eurot aastas –, õigus tasuta külastada riigimuuseume, külastada laulu- ja tantsupidu, õigus tegelda tasuta harrastuskalapüügiga, õigus 50%-lisele sõidusoodustusele ühistranspordis riigisisestel liinidel. Need toetused ja soodustused on täna represseeritute seadusega tagatud vaid osale tuumakatastroofi piirkonda saadetutele. Eesmärk ei ole nende isikute hüvesid vähendada, mistõttu tuuakse need ka antud eelnõusse ning laiendatakse nimetatud soodustuste ja toetuste saajate ringi. Hüvitiste ja soodustuste eest tasutaks riigieelarves selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu ning maksimaalsed kulutused oleksid aastas 264 550 eurot. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Peeter Võsa!
 
Peeter Võsa
Aitäh! Mul on ettekandjale selline küsimus. Tegelikult on tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu ühiskonnas liikunud, sellega on sellist pingpongi mängitud. Inimesed on olemas, ühiskonnas on tahe olemas see seaduseelnõu vastu võtta ja seaduseks muuta. Mul on selline küsimus: mis te arvate, miks meie parempoolne valitsus on selle seaduseelnõu vastu nii hirmsasti?
 
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh küsimuse eest! Teate, on selline väide, et kogu Vene kirjandus on välja kasvanud Gogoli sinelist. Ümber sõnastades: Eesti Vabariik on välja kasvanud Eesti Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist. Tolle aja tavad ja kombed on elus. Räägitakse ühte ja samas tehakse midagi otse vastupidist. Päevast päeva tegeldakse võrdõiguslikkusega, tänagi on siin saalis seda teemat kuuldud, samas aga ei taheta näha konkreetset probleemi. Kogu maailm sellel aastal, mil sai 25 aastat täis Tšernobõli katastroofist, ülistas tuumakatastroofi likvideerijaid, see tähendab neid inimesi, kellele oleme võlgu meie endi ja meie laste tervise. Meie aga siin saalis – mitte kõik muidugi, kuid enamus – ei suuda murda oma nõukogudeaegseid verre imbunud instinkte. Kui teie laps on terve, siis teatud määral peate selle eest tänulikud olema ka neile 1300 likvidaatorile, kellele ei tahet isegi tasuta piletit laulupeole loovutada. Selline tänamatus on kommunismi ajastu pärand ja seni, kui me sellega elame, ei saa lahendatud ka tuumakatastroofi saadetud isikute probleemid. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun Reet Roos!
 
Reet Roos
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas te oskate öelda, kui palju maksab Venemaa likvidaatoritele iga kuu lisatoetust – lisaks sellele, mis ka meil kehtib? Aitäh!
 
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ma ei hakka põhimõtteliselt vastama sellele küsimusele. Miks see on põhimõtteline seisukoht? Sest iga kord, kui on midagi halba vaja näidata, siis näidatakse näpuga Venemaale. Me ei tohi teha nii, nagu seal toimub, see on ebademokraatlik, see on totalitarism jne. Miks peaks praegu arutlema, mida makstakse ja tehakse teistes riikides, kui meil laua peal on meie endi loodud probleem? Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Sibul!
 
Priit Sibul
Aitäh! Hea ettekandja! Mul on küsimus puhtalt eneseharimise jaoks. Kas te teate, kui suur on see seltskond, kes on siin § 2 lõike 1 punkti 1 all nimetatud isikute ring, kes allutati katseobjektina kiiritusele seoses tuumapommi lõhkamisega? Milline on see inimestering, on see teil teada?
 
Mihhail Stalnuhhin
Kui rääkida tuumapommi lõhkamisest, konkreetselt sellest, siis arvata võib, et see ring on väga ja väga väike. See episood, mis toimus, mälu järgi oli see vist 51. või 52. aastal, mina olen igatahes lugenud, et nendest sõduritest, kes seal osa võtsid, praktiliselt kedagi elus ei ole. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun kõnetooli kaasettekandja sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna.
 
Margus Tsahkna
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas vastavat eelnõu esmaspäeval, 12. septembril. Tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu 29 tutvustas Yana Toom kui algataja esindaja. Eelnõuga tagatakse kõikidele Eestis elavatele tuumakatastroofi piirkonda saadetud isikutele toetused, hüvitised ja soodustused sarnastel alustel ja võrdses ulatuses. Komisjonis tehti ettepanek saata eelnõu 29 esimesele lugemisele 20. septembril käesoleval aastal. Esimese lugemise lõpetamise poolt oli 5 ja vastu 6, erapooletuid ei olnud. Vastavalt hääletustulemusele on ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, nii oli see otsus. Juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. oktoober käesoleval aastal kell 18. Ettekandjad, nagu te nägite, oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin ja sotsiaalkomisjoni poolt sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. See oli see, mis komisjon otsustas. Samuti oli komisjonis ka valitsuse arvamus, mis oli päris pikk, ja valitsus ei toetanud selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Eiki Nestor!
 
Eiki Nestor
Aitäh! Tegemist on minu meelest eelnõuga, mida peaks arutama ja tuleb tervitada, sellepärast et need inimesed kindlasti riigi abi vajavad. Tänane õnnetus ja ebaselgus on põhjustatud sellest, et seda püütakse teha vale seaduse raames. Ma juhtisin sellele tähelepanu juba siis, kui seadust vastu võeti. Inimesi ei saa lugeda represseerituteks, aga tuumakatastroofi piirkonda saadetud on nad kindlasti ja aitama peab, selles mõttes mõistlik ettepanek. Ega sul ei ole meeles – mul tõesti ei ole meeles –, mis ajast me püüdsime inimestele head teha, seadusmuudatusega jätsime tegelikult pooled inimesed abita, mis ajast meil neid sinna Tšernobõli saadetud inimesi represseerituteks loetakse?
 
Margus Tsahkna
Hea küsija! Ma pean tunnistama, et ma jään selle vastuse hetkel võlgu. Ma mälu järgi ei saa seda öelda, mind sel ajal siin n-ö menetlemas polnud. Aga eks need on arvatavasti juba mõned aastad.
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!
 
Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Arusaadav on, et ebavõrdsus selles suunas on fakt ja ta on nagu loetav ja statistika ka on. Palun ütelge, miks koalitsioon on vastu edaspidi arutada seda küsimust, et lahendada nende inimeste probleemi meie vabariigis? Aitäh!
 
Margus Tsahkna
Aitäh! Kindlasti ei ole koalitsioon vastu sellele, et nende inimeste probleeme edaspidi arutada. Me räägime täna siin konkreetsest eelnõust ja sellest n-ö otsusest represseeritud isikute seaduses tuvastatud isikute ringi laiendada samadel alustel eriseadusega, selle filosoofia muutmise vastu võib-olla on see valitsuskoalitsiooni seisukoht, kindlasti mitte nende inimeste probleemidega tegelemise vastu. Praegusel hetkel on riik võtnud selle seisukoha, et need inimesed saavad lisaks kõigele igapäevasele meditsiini ja sotsiaalsele süsteemile, mille suhtes nende suhtes ju samamoodi võrdselt laienevad kõikide Eesti elanike õigused, siis neid soodustusi, mida saavad represseeritud isikute seaduse alusel olevad isikud ja sinna lisaks kõigile teistele on ka lisatud need isikud, kes on Eesti Vabariigi kodanikud ja kes on saadetud ehk kes on võetud n-ö okupatsioonirežiimi poolt tuumakatastroofi piirkondas tööle. See on see filosoofia, mis seal vahel on. Kindlasti ma arvan, et nende inimeste probleemidega tuleb edaspidi tegeleda, et sotsiaalkomisjon kindlasti valmis sellega tegelema.
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kadri Simson!
 
Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Te mainiste, et valitsus seda eelnõu ei toeta, aga ei tutvustanud meile põhjusi, miks ei toetata. Samuti ma sooviksin teada, et kas pakutakse välja ka alternatiivseid lahendusi, et nende inimeste probleeme lahendada või on vastus selline, et praegu on kõik korras või olemasoleva olukorraga rahuldutakse? Aitäh!
 
Margus Tsahkna
Valitsuse seisukoht on päris pikk ja koosneb väga mitmetest punktidest. Kui ma seda siin ette hakkan lugema, siis pole sellel mõtet. See on kindlasti kõigile kätte saadav, aga mõned punktid ma toon siin välja. Tegelikult ma arvan, et see valitsuse seisukoht on enamvähem sarnane, et kuna seesama, peaaegu täpselt sama eelnõu oli Riigikogus menetlusel ka 2008. aastal, see on ka valitsuse seisukoha juures välja toodud. Aga jah, siin on erinevad punktid, üks puudutab seda, et Eesti riik on otsustanud läbi represseeritud isikute seaduse anda toetusi omaenda kodanikele ja leiab ka laias laastus seda, et nii-öelda nende toetuste rehabilitatsiooni pool peaks olema seotud eelkõige riikidega, kes on konkreetselt need kahjud tekitanud. Samuti on välja toodud ka eelnõu mõned formaalsed ebatäpsused, on toodud välja, et nende isikute ring ei ole konkreetselt määratletud, kellele see võimalik seadus laieneks, samuti on välja toodud kulud ka riigieelarvele, siis algatajate poolt arvutatud 264 550 eurot, mida ei ole ette nähtud järgmiste aastate riigieelarvetes. Samuti ka siis väidetakse vastu algatajatele, mis puudutab rahvusvahelise õiguse norme. Praegune regulatsioon, mis Eesti Vabariigis on, ei ole kuidagi vastuolus rahvusvaheliste õiguste normidega, on viidatud Genfi 4. konventsioonile. See on laias laastus need seisukohad, mis valitsuses olid. Aga ma soovitan asjast huvitatutel see põhjalikult läbi lugeda, see selline pikk kaheleheküljeline tekst. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Yana Toom!
 
Yana Toom
Aitäh, proua eesistuja! Hea kolleeg! Sa ilmselt mäletad seda arutelu ja mäletad ilmselt ka seda, mida rääkis komisjonis valitsuse esindaja. Tema nimelt heitis eelnõu autoritele ette, et see eelarve on ebatäpne, et ilmselt hakkavad siis Eestisse kolima kümned kui mitte sajad likvidaatorid lootuses saada 160 eurot jne, aga sisulist arutelu meil ei toimunudki. Minu küsimus on see, kui sa väidad, et komisjon on nõus edaspidi nende inimeste probleemiga tegelema ja samas sa räägid sellest, et valitsuse seisukoht ei ole kolme aastaga muutunud, millal nende inimeste probleemide lahendamine võiks kõne alla tulla ja millal ja kui koalitsioon on võimeline loobuma sellest, et seada siin esikohale kodakondsuse küsimus, sest olgem ausad, asi on ju kodakondsuses?
 
Margus Tsahkna
Aitäh, hea küsija. Tõepoolest, üks tähelepanek, mida valitsuse esindaja märkis on see, et kui me selle seaduse sellisel kujul vastu võtame, siis nende võimalike õigustatud isikute ring ei ole kindlalt määratletud, et see laieneks ka nendele isikutele, kes siia otsustavad ühel hetkel kolida, aga jutt ei olnud mitte numbrites, neid on sadu ja tuhandeid, vaid lihtsalt juriidilisest aspektist. Selles mõttes pole võimalik väga täpselt kindlaks määrata, mis on selle eelnõu võimalik maksumus riigieelarvele. See oli see pool. Ja kui ma räägin nende inimeste konkreetsetest muredest, siis sotsiaalkomisjoni esimehena ma pidasin silmas eelkõige ikkagi neid muresid, mis on tulnud eelkõige terviseprobleemidest. Me peame vaatama, et nad saaksid igakülgselt võrdväärset abi Eesti sotsiaalsüsteemist ja tervishoiusüsteemist. Kui me räägime sellest eelnõust, siis siin on konkreetsete toetuste nimekiri, mida need isikud peaksid saama ehk me räägime 160 euro ulatuses tervise taastamise toetusest, õigusest külastada riigimuuseume ja laulupidusid, tantsupidusid, õigusest tegelda tasuta harrastuskalapüügiga ja õigusest 50% sõidusoodustusele ühistranspordis riigisisesel liinil – selles mõttes ma ütlen, et need konkreetsed mured, mis suures osas on seotud tervisega, et siin tuleb nendesse isikutesse suhtuda väga tõsiselt.
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!
 
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Austatud esineja! Valitsus on väga selgelt selle eelnõu vastu ja toob siin välja rahamured ja muud probleemid. Teie siin puldis ütlesite, et koalitsioon ei ole vastu, me peaks põhimõtteliselt selle teemaga tegelema. Mis te arvate, kui me vormistame siis selle n-ö Riigikogu otsuseks ja teeme siis valitsusele vastava ettepaneku see eelnõu välja töötada? Või võib-olla veel parem, et me sotsiaalkomisjoni poolt teeksime ise vastava eelnõu, kas võiks see niimoodi minna, mis on täpne plaan? Aitäh!
 
Margus Tsahkna
Komisjon seda täpset plaani ei arutanud, kuna meie päevakorras oli selle konkreetse eelnõuga tegelemine. Aga kui vaadata, et algatajate info kohaselt on 1300 inimest täna Eestis need, kes jäävad välja represseeritud isikute seaduse raamest ja kui neil on tõesti (suure tõenäosusega neil on) erinevaid probleeme, mis tulenevad konkreetselt sellest tuumakatastroofist, kuhu neid välja saadeti või kuhu neid siis kutsuti tollel hetkel, et siis kui sellised ettepanekud tulevad, nende teemadega edasi tegeleda kas või Riigikogu otsuse näol, siis kindlasti me arutame seda väga tõsiselt. Tänane päev näitas, et ei ole vahet, kas on opositsioon või koalitsioon, kui on teema ja Riigikogu otsus ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele, siis siin saalis võib leida ju ka täiesti sellise konsensusliku lahenduse. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Valdo Randpere!
 
Valdo Randpere
Lugupeetud ettekandja! Sinu eelkõnelejalt Mihhail Stalnuhhinilt küsiti siin, et kuidas Venemaa kompenseerib nendele inimestele seda ja ta jättis sellele küsimusele vastamata mingi krüptilise põhjendusega, millest mina ei saanud aru. Ma ei saanud sellest aru, miks ta ei tahtnud öelda, mida Venemaa teeb. Ma ei tea, kas sellest komisjonis juttu oli, kas sina tead seda vastust? Kui sina äkki tead seda vastust? Kui sina äkki tead, äkki sina ütled meile?
 
Margus Tsahkna
Aitäh hea küsija! Ka valitsusepoolses seisukohas väljendub see põhimõte, et tegelikult peaks just nimelt see riik, kes on ka õigusjärglane sellele riigile, kus see tuumakatastroof toimus, siis enamustel juhtudel me räägime ju ühest konkreetsest juhtumist, siis hoolitsema nende inimeste eest ja andma neile soodustusi või kuidagi korvama seda kahju, mis on tekitatud, siis kui need inimesed täna ei saa neid soodustusi, siis ma eeldan, et Venemaa poolt neid soodustusi sellisel kujul vähemalt, kui on Eestis represseeritud isikute seaduses, ette nähtud ei ole. Aga ma ei väida seda lõpliku tõena, kuna konkreetselt seda küsimust sellisel kujul komisjonis ei olnud arutlusel. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Valeri Korb!
 
Valeri Korb
Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Mind hämmastab, et te nii rahulikult räägite inimestest, kes võtsid osa tuumakatastroofi likvideerimisest. Aga ma mõtlen, et need inimesed on meie riigi maksumaksjad ja nad võivad loota riigi toetusele. Minu küsimus on sellega seotud, komisjoni tööga, ütlesite, et kuus kolleegid hääletasid vastu, võib-olla nimetaksite, kes need olid? Aitäh!
 
Margus Tsahkna
Aitäh! Ma arvan, mis puudutab nimelist hääletust, siis ma ei hakka siin nimeliselt kedagi ette lugema. Sotsiaalkomisjon langetas sellise otsuse ja see häälte suhe oli selline ja see kõik vastab meie kodukorra reeglitele. Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Margus Tsahkna! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Mihhail Stalnuhhin!
 
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Palun ette vabandust, kui ma liiga isiklikuks muutun. Mul on väga palju tuttavaid Tšernobõli veterane. Ühega neist on pikaajaline ja väga soe suhe, oleme peaaegu sõbrad. Hirmus on vaadata, kui ta oma särgi tõstab ja näitab oma arme. Igal juhul kellelgi teisel ma midagi sellist pole näinud, ta on üle elanud mitmeid operatsioone, siirdamisi. Kuus vajab ta ravimeid umbes 2000 krooni eest ja nii palju tänu sellele, et ostab ta neid tavaliselt siiski Venemaalt. Seal on need odavamad.
Kui ma temaga räägin, siis tavaliselt me räägime teistest asjadest, aga kunagi aastaid tagasi küsisin tema käest, et sa olid 21-aastane, kui sind Tšernobõlisse saadeti, kas sa oleksid läinud, kui sa oleks teadnud, millega see lõpeb. Ta oli seal neli kuud. Ta vastas mulle, et esimese pauguga ütleks, et ei, ei oleks läinud. Aga teisalt, kui mõelda, vahest oleks veidi ettevaatlikum, aga läheks küll, sest see oli kõige ilusam, mis minu elus on olnud. Ma imestasin selle asja peale – kuidas nii?! Tema ütles, et saad ise aru, lapsi mul ei ole, aga kui ma käin mööda linna ja vaatan ringi, siis mõnikord tajun, et need lapsed, kes siin ümberringi jalutavad, kes on terved, nende tervises on minu panus, seal on väike tükike minu tervist.
Mul on kaks poega, teilgi enamuses on lapsi. Minu pojad sündisid 80-ndatel aastatel. Jumal tänatud, suuri probleeme tervisega ei ole. Kui ma ette kujutan, et poleks olnud neid mehi ja naisi, kes seal Tšernobõlis töötasid ... Mis asi on radioaktiivne kiirgus, teame me kõik tõenäoliselt. Kuidas näeksid välja meie lapsed, kui nad teaksid, millega vastatakse neile nende kangelasteo eest tulevikus? Kui nad väldiksid sinna sõitmist? Oleks see kiirgus levinud üle Euroopa – ega see paik Eestist kaugel ei ole.
Praegune eelnõu ei räägi rahast. 160 eurot aastas on umbes Tšernobõli veterani ühe kuu ravimite hind. Praegu on võimalus aitäh öelda nendele inimestele, kes maksid oma tervisega minu, teie, igaühe, kellel on lapsed, tervise eest ja mingit rahaarvestust siin ei peaks olema. Ma saan suurepäraselt aru, et iga fraktsioon arutab ja iga fraktsioon otsustab. Ka praegu vasak pool saalist vajutab punasele nupule, parem pool saalist vajutab rohelisele nupule, olenemata sellest, millest te mõtlete. Ma saan aru, et seda olukorda muuta ei ole võimalik. Te ei saa lihtsalt teisele nupule vajutada, te ei saa valida punast. Aga alati on võimalik mitte hääletada, alati on võimalik dialoogi jätkata, selle asemel et lõigata kõik otsad ära. Keskerakonna fraktsiooni nimel võtan ühe minuti vaheaega enne hääletamist, andes teile võimaluse veel kord läbi mõelda. Palun teid, aru saades, et teie jaoks on võimalik kas roheline nupp või viibida kuskil teises kohas: jätkame seda dialoogi! Kui ei õnnestu, siis võtame seda minutit vaikimisminutina! Aitäh!
 
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub üheminutilist vaheaega, sellele on alla kirjutanud Kadri Simson. Üks minut vaheaega, jätkame kell 12.29.
 

Aseesimees Laine Randjärv
Me jätkame istungiga. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja me valmistume hääletuseks. Panen hääletusele sotsiaalkomisjoni ettepaneku tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu 29 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletustulemused

 
Aseesimees Laine Randjärv
Tulemusega 48 poolt, vastu 33 ja erapooletuid 2, leidis ettepanek toetust. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

 

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2