Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Epidemioloogilised uuringud ja Tšernobõli veteranid

05.05.2011

Eesti epidemioloogide tööde seas on üks, mida tuntakse Tšernobõli veteranide Eesti kohortuuringuna. Nagu arstiteadus üldiselt, peaksid ka tänapäeva epidemioloogilised uuringud lõppkokkuvõttes aitama parandada inimese elu kvaliteeti.

 

Lühendatult artiklist "Epidemioloogilised uuringud ja Tšernobõli veteranid", autor Mati Rahu, Tervise Arengu Instituudi epidemoloogia ja biostatistika osakonna juhataja.

Kogu artiklit loe: Horisont 3/ mai 2011

Tšernobõli veteranide kohortuuring

Eesti epidemoloogide tööde seas on üks, mida tuntakse Tsernobõli veteranide kohortuuringuna. See rahvusvaheline koostööuuring algas 1991. aastal ja kestab senini. Sisuliselt on tegemist uuringutsükliga, mille keskmes paikneb nendest veteranidest moodustatud kohort.

Kohort kujutab endast rahvastikurühma, kes on (samaaegselt) kogenud teatavat samalaadset sündmust või kellel on mingi ühine tunnus (nt. sotsiaalne staatus, vanus), mis võib mõjutada tervist, ja kelle terviseseisundit jälgitakse kokkulepitud ajavahemiku vältel. Ekspositsiooni efekti mõõtmiseks kohortuuringus tuleb kõrvutada kahe rahvastikurühma - kohordi ja võrdlusrühma haigestumus- ja/või suremusnäitajad.

Tavapärasele põhiküsimusele - kas Tšernobõli veteranid haigestuvad vähki või surevad sagedamini kui teised Eesti mehed - vastamine eeldab, et tehakse samalaadne analüüs nagu teistegi kohortuuringute puhul.

Kohorti arvatud 4832 veterani andmed, kui jätta välja mõned tehnilised ja statistilised üksikasjad:

a) lingitakse vajalike andmekogudega (Rahvastikuregister, Eesti Vähiregister, surmapõhjuste register);

b) koostatakse tabel kohordi jälgimise jooksul kogunenud inimaastate kohta vanuserühmiti ja kalendriaastati;

d) arvutatakse välja, kui palju vähi- ja surmajuhte esineks kohordis eeldusel, kui seal oleks vanuserühmiti ja kalendriaastati samasugune vähihaigestumus ja suremus nagu Eesti meesrahvastikus;

e) võrreldakse vähi- ja surmahuhtude tegelikku ja eeldatavat arvu.

Kui tegelik arv osutub eeldatavast (statistiliselt oluliselt) suuremaks, on alust nentida veteranide kõrgenenud vähihaigestumust või suremust.

Mida ütlevad arvud praegu?

Eesti meesrahvastikuga võrreldes oli Tšernobõli veteranide kohordi vähihaigestumus aastatel 1986-2007 kaheksa protsenti ja suremus 1986-2009 üks potsent kõrgem. Mõlemad näitajad annavad tunnistust, et Tšernobõli veteranid ei haigestu vähki ega sure sagedamini kui kõik Eesti mehed. Asjaolu, et ligi viiendik veteranidest (910 veterani) on tänaseks manalateele lahkunud, ei näita nende kõrge(ma)t suremust - ning see argument ei ole vettpidav aruteludes Tšernobõli ja surmade teemal. Küll aga esineb veteranide kohordis 27 protsenti rohkem enesetappe kui meesrahvastiku suremusandmetest eeldanuks.

ÜRO aatomikiirguse efektide teaduskomitee äsjailmunud raportis nenditakse, et Tšernobõli katastroofist tulenevad peamised tervisekahjustused ei ole seotud koristustöödel saadud kiiritusega. Eelkõige tulevad arvesse taolised mõjud nagu "ärevus tuleviku pärast ja distress, ning neist tulenevad muutused toitumises, suitsetamisharjumustes, alkoholi tarvitamises ja teistes eluviisitegurites".

Tšernobõli veteranidega seotud teadustööd:

12.1992-06.1993 - postiküsitlus ekspositsiooniandmete saamiseks. 3704 vastajat (vastamismäär 81%).

1993-1996 - biodosimeetria. 3197 doonorit (osalusmäär 74%).

03.-04.1995 - kilpnäärmeskriining. 1984 skriinitut (osalusmäär 66%).

1990-2000 - Valgevene, Venemaa ja Baltimaade veteranide leukeemia- ja lümfosarkoomirisk.

2003 - minisatelliitide mutatsioonid veteranide lastel.

10.-11.2010 - postiküsitlus terviseandmete saamiseks Harjumaal. 613 vastajat (vastamismäär 80%). Võrdlusrühmas 706 vastajat (vastamismäär 58%).

Vähihaigestumusuuring 1986-2007 (jätkub).

Suremusuuring 1986-2009 (jätkub).

Baltimaade veteranide vähihaigestumusuuring (jätkub).

1990. aastate algusest alates on tehtud teadustööd, et välja selgitada Eestist pärit Tšernobõli veteranide a) tegelikult saadud kiirgusannused; b) vähihaigestumus (üldine ja paikmeti); c) suremus (üldine ja surmapõhjuseti); d) kilpnäärmesõlmede levimus; e) laste võimalikud kiirguskahjustused. Veteranide koostöövalmidus on aidanud andmeid koguda ja täpsustada. Ka 1. jaanuarist 2008 kehtima hakanud isikuandmete kaitse seadus ei tee teaduritele takistusi andmete konfidentsiaalseks töötlemiseks kohordi liikmete surmapõhjuste ja neil diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta. Paraku on vaevaliselt kulgenud Eesti ja teiste maade veteranide haigestumuse-suremuse kõrvutamine või ühisanalüüs, sest andmete kvaliteet kõigub riigiti oluliselt.

Loe veel: Rahu, K; Rahu, M; Tekkel, M et al. Suicide risk among Chernobyl cleanup workers in Estonia still increased: an updated cohort study. Ann Epidemiol 2006; 16:917-919

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2