Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Jaapan saadab lapsed kontrolli

10.10.2011

Sajad tuhanded lapsed peavad nüüd igal teisel aastal põhjalikus kilpnäärme kontrollis käima.
 

Allikas: Eesti Päevaleht 

360 000 alla 18-aastast jaapanlast Fukushima tuumajaama lähiümbrusest peab edaspidi hakkama regulaarselt oma kilpnääret kontrollimas käima, et ennetada võimalikke vähijuhtusid kevadise tuumakatastroofi tagajärjel. On küll veidi kummaline, et kontrollimist alustati eile, samal päeval, kui kõrgetasemeline rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) delegatsioon saabus uurima Jaapani kriisimeetmeid, aga kontroll on ilmselgelt paratamatu.

Kilpnääret, eriti just lapse oma, ohustavad Fukushima tuumajaamast lekkinud joodiisotoobid, mis lühikesest poolestumisajast hoolimata ladestuvad kilpnäärmesse ja soodustavad seal vähktõve kujunemist. Praegused lapsed peavad kahekümnenda eluaastani käima üle aasta oma kilpnääret kontrollimas, pärast seda aga igal viiendal aastal.

Ulatuslik kontrolliprogramm käivitati siiski isegi üllatavalt hilja, sest paljud vanemad on juba kuid otsinud võimalust oma lapsi kontrollida ja üks sõltumatu analüüs leidis ligemale 130 Fukushima ümbruskonna lapsel juba hormonaalseid häireid. Ent koolid avasid septembris jälle uksed ja tööd tehakse isegi kohtades, mis ei pruugi olla kõige ohutumad. Kuid teadlased tõrguvad ikka veel kinnitamast, et probleemid võiksid olla seotud just nimelt Fukushima lekkega.

Kilpnäärme kontrollimine pärast Tšernobõli katastroofi 25 aastat tagasi võimaldas ligemale 5000–6000 vähijuhtu seostada just tuumajaama saastepilvega. Uuringud on näidanud, et Tšernobõli katastroofi ajaks juba sündinud laste kilpnäärmevähi juhtude arv kasvas isegi veel 2000. aastate algupoolel, samal ajal kui pärast tuumaõnnetust sündinud lastel on vähijuhtusid oluliselt vähem.

Seniajani on tuumaenergialobiga seotud tugevaid jõude, kes üritavad põhjalikke analüüse pigem takistada. Vahel püütakse tuumakatastroofiga seostada üksnes neid haigusjuhte, mille põhjus on sada protsenti kindel, teinekord aga viidatakse vähijuhtude sagenemisele kogu maailmas. Teadaolevalt pole seni küll keegi Fukushima Daiichi (ehk esimesest) tuumajaamast 11. märtsist alates lekkiva kiirguse tagajärjel surnud. Paar töötajat sai küll surma tsunami ajal ja Fukushima tuumajaama ümbrusestki on teatatud radioaktiivsetest surnukehadest, mille äratoomine oli takistatud. Tuumajaama ümbritseb 20-kilomeetrine tsoon, kuhu keegi ei tohi ilma kaitseriieteta minna. Tuumajaama katmine on küll radiatsiooni vähendanud, aga täielikult kontrolli alla ei loodeta sealset ohtu enne 2014. aastat saadagi.
 
Kiiritus on levinud ebaühtlaselt, ka täiesti juhuslikult on võimalik komistada metallitükile, mille kiirgustase ületab tervisele ohtlikku piiri. Japan Times esitas septembrikuise seisuga koostatud kaardi: kõige kõrgem kiirgustase (enam kui 3000 kilobekrelli ruutmeetri kohta) on sadanud alla tuumajaamast loodes, enam kui 30 kilomeetrit Fukushima linna poole, taset 60–100 kilobekrelli on aga märgata ka läänes, 200 kilomeetri kaugusel teisel pool Maebashi linna. Seega oleks kinnitus, et kaugemal kui 20 kilomeetrit tuumajaamast ohtu ei ole, selgelt eksitav.
 
Tseesiumioht looduses säilib
 
Nii nagu 1986. aasta Tšernobõli katastroofi järel, oli ka Fukushima tuumakatastroofi ajal esialgu suurimaks probleemiks radioaktiivne jood, kuid kuna selle poolestusaeg on lühike, jäävad kestvaks probleemiks siiski tseesium-134 ja tsee-sium-137.
Tseesium-134 poolestusaeg on kaks aastat, tseesium-137 oma aga 30 aastat (ehk selleks ajaks jääks algsest kogusest alles pool, poolestumine ei tähenda veel ohu lõplikku kadumist). Ka enamik Tšernobõli tuumakatastroofist alles jäänud radiatsiooniohtu põhineb just loodusesse sadestunud tseesium-137 isotoopidel.
Tseesium-137 ladestub organismis üsna ühtlaselt, rohkem lihastesse ja vähem luudesse, kuid tegemist on puhtalt inimtegevuse tagajärjel tekkinud isotoobiga, mida looduses esinebki ainult omaaegsete tuumakatsetuste või tuumajaamade lekete tõttu.
Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2