Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Tšernobõl meelitab aastas tuhandeid turiste.

24.09.2010


Kollane radiatsioonimõõdik näpus, kuulutab giid, et radiatsioonitase ületab normaalset 35 korda. See on Tšernobõl, kus 1986. aastal juhtus ajaloo suurim Normaalset mitmekordselt ületavat radiatsioonitaset näitav Geigeri loend esiplaanil, pildistav turist tagaplaanil. tuumakatastroof ja millest tänapäeval on saanud aastas tuhandeid turiste tõmbav atraktsioon.

Võimaluse eest veeta päevake katastroofipaigas käivad nad välja 160 dollarit (umbes 1900 krooni). Ajakiri Forbes on Tšernobõli kirjeldanud kui üht kõige unikaalsemat kohta, mida külastada. Ametlike andmete kohaselt käis seal mullu turismireisil 7500 inimest.

Hiljuti viidi Tšernobõli ohutsooni vahetusse naabrusse taas bussitäis huvireisijaid. Sissepääsu juures allkirjastasid kõik blanketi, milles lubasid järgida saastamise vältimiseks karme reegleid – sealhulgas väljas söömist ja suitsetamist, katastroofikohas olevate objektide puutumist, maha istumist ja isiklike asjade toetamist.

Retkel osalenud noor Belgia psühholoog Davinia Schoutteten tunnistas, et kardab pisut radiatsiooni ja kavatseb kingad pärast ära visata. Tema ja ta kaasreisijad alustasid nüüd praguneva sarkofaagi sees seisva kurikuulsa reaktori pildistamisest.

Seejärel suundusid turistid mahajäetud Pripjati linna. Tuumajaamast vaid kolme kilomeetri kaugusele jääva asula 50 000 elanikku evakueeriti päev pärast katastroofi.
Aeg selles linnas on peatunud. Nõukogudeaegsed sildid ripuvad roostetava lõbustuspargi kõrval.

Mahajäetud korterites seisavad ikka veel raamatud ja mänguasjad. Koolisöökla põrandal vedeleb sadu gaasimaske. Ühe klassi ukse juures on siiani seinal punase ja musta tindiga kirjutatud tunniplaan – lugemine, matemaatika, vene keel ja loodusõpetus.

«See on väga kurb,» tunnistas teda tabanud emotsioone austraallanna Bobby Harrington. «See on väga ilus ja poeetiline, kuid kogu tragöödia tekitab minus selle pildistamise suhtes ebamugavust. Ehk on liiga vara. Palju inimesi on jätkuvalt elus,» oletas Harrington.

Mõned teised turistid aga leidsid, et see koht on ajalooline tunnistus, millest vaatamisväärsuse tegemine on õige.

«Ma olen alates selle juhtumisest tahtnud seda kohta näha. See on väga oluline osa meie lähiajaloost,» rääkis Rootsi muusik Karl Backman. «See pole kuidagi erinev Colosseumist, kus inimesed surid… või Auschwitzist. See on ajalugu.»

Katastroof juhtus 1986. aasta 26. aprillil kell 1.23 öösel, kui üks Tšernobõli reaktoritest plahvatas. Siiani pole teada, kui palju elusid Tšernobõl nõudis. Ka Eestist saadeti katastroofikoldesse kahjusid likvideerima tuhandeid.
 

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2