Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Jaapani tuumakatastroof oli ennetatav

06.07.2012

Neljapäeval ilmus Fukushima Daiichi tuumaelektrijaama õnnetuse uurimiseks moodustatud komisjoni lõpliku raporti inglisekeelne versioon.
 

Allikas: teadus.err.ee/artikkel

Neljapäeval ilmus Fukushima Daiichi tuumaelektrijaama õnnetuse uurimiseks moodustatud komisjoni lõpliku raporti inglisekeelne versioon. Aruandes leitakse,Fukushima aasta pärast õnnetust. et tuumakatastroof oleks olnud ennetatav, kui tuumajaama omanikfirma Tepco oleks järginud sellele kehtestatud regulatsioone ja antud soovitusi. Probleemi süvendas regulatsioonid kehtestanud võimuorgani huvide konflikt.

Hoolimata sellest, et otseselt Fukushima tuumaelektrijaama õnnetuse tagajärjel hukkunud inimeste arv on suhteliselt väike, on selle mõju määratu. Katastroof sundis oma kodudest lahkuma 150 000 inimest. Laialdased reaktorit ümbritsevad alad jäävad aastateks elamiskõlbmatuks. Kuigi võimsa maavärina ja selle tagajärjel tekkinud tsunami ilmnemist võiks pidada õnnetuks juhuseks, ei olnud selles midagi piirkonnale ebaharilikku. Raportis rõhutatakse, et senise teadmistepagasi põhjal oleks saanud laialdast katastroofi ja radioaktiivse materjali keskkonda lekkimist vältida.

Suurim süü lasub poliitilise tahte puudumisel. Vastuseks 1970. aastate energiakriisile otsustas Jaapan oma energiapoliitikas keskenduda sõltumatuse saavutamiseks tuumaenergeetikale. Huvide konflikt algas juba toona. Samale agentuurile, mis tuumaenergiat populariseeris, usaldati ka tuumajaamade järelvalve. Samas puudus sellel selle sätestavate regulatsioonide ellu viimiseks täidesaatev võim. Jaapani bürokraatia omapära tõttu ei olnud see ka jaamade ohutuses veendununa väga aldis uusi regulatsioone kehtestama. Riigi ohutusstandardid ei pidanud muu maailmaga sammu.

Nii puudusid näiteks Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamal vaatamata Tšernobõli ja Three Mile Islandi õnnetustest saadud kogemustele filtrisüsteemid, millega radioaktiivse materjali õhku paiskamist vältida. Pärast õnnetuse toimumist seisti võimatu valiku ees – kas lubada reaktoriplokis rõhul kasvada või paisata radioaktiivsed gaasid keskkonda. Samuti ei hoolitud teadlaste hiljutistest avastustest. Juba maavärin magnituudiga 7,5 on võimeline tekitama üle 50 meetri kõrguse hiidlaine. Üle 10 meetri kõrguste hiidlainete ilmnemise tõenäosus Jaapani rannikul on kord 30 aasta tagant.

Lisaks oli Tepco teadlik, et tsunami korral võib toimuda jaamas elektrikatkestus. Pidev energiavarustus oli aga jahutussüsteemi korralikuks toimimiseks kriitilise tähtsusega. Ohutuse eest hoolitsema pidanud Tuuma- ja Tööstusohutuse Agentuur (NISA) märkis aga Tepco'le, et millegi sellise juhtumise tõenäosus on liiga väike, et sellega arvestama peaks. Õnnetuse toimumise järel toimis jahutussüsteem jaamas teises reaktoris isegi üle oma prognoositud võimete. Katastroof oleks võinud võtta isegi toimunust märksa suuremad mõõtmed.

Tsunamiohuga mitte arvestamine tähendas samuti, et õnnestuse puhuks varutud tehnika ning graniitkillustik kanti lihtsalt tõusulaine poolt minema. Õnneliku juhusena rebis see kaasa ka riistvara, mille tagajärjel vabanes atmosfääri reaktoriplokis akumuleerunud vesinik. Viimane vähendas õnneliku juhusena plahvatusohtu. Võitluses reaktori ülekuumenemise vältimiseks näidati taaskord ebakompetentsust. Suurt osa kriitilise tähtsusega reaktori skeemidest ei leitudki.

Peaminister otsustas olukorra lahendamiseks insenerid ja teadlased appi kutsuda alles kaks päeva pärast õnnetust. Esimesel õnnetuspaigale saadetud inseneril puudus aga selliste olukordade lahendamiseks igasugune kogemus. Raportis tuuakse välja, et keldrikontoris, kus ta töötama pandi, puudus isegi korralik mobiiltelefoni levi. Alles neli päeva pärast katastroofi suudeti sündmuspaigale saata teadlased, kellel oli tuumaenergeetikas vajalik ekspertiis. Olukorraga tegelemist raskendas sujuvalt toimiva käsuliini puudumine. Seda ei kergendanud peaministri visiit, mis külvas veelgi kaost.
 
Seega ei omandanud katastroof sääraseid mõõtmeid loodusjõudude tõttu, vaid ohutusnõuete eiramise ja inimliku saamatuse tõttu. Õnnetust oleks saanud ja tulnud ette näha ning ära hoida.
 

 

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2