Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Uuring: jutt Tšernobõli laastavast mõjust tervisele on pelgalt müüt

16.09.2013

Aastaid on räägitud Tšernobõli radioaktiivse kiirguse hävitavast mõjust nende Eesti meeste füüsilisele tervisele, kes seal avarii tagajärgi kõrvaldamas käisid.
 

Siiski ei ole probleem radiatsioonist sõltuv haigestumine, vaid hoopis radiatsiooniga kokkupuutunute vaimne tervis.

Allikas: Eesti Päevaleht

Tšernobõliga seostub paljudele pilt väärarenenud lastest ja surmavast kiirgusest. Ühtlasi on tõestatud, et ioniseeriv kiirgus võib põhjustada palju eri haigusi, nende hulgas kilpnäärmevähki ja leukeemiat. Tervise arengu instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadlaste värske uuringu kohaselt aga Eesti Tšernobõli-veteranide seas nende haiguste liigriski ei ilmne. Kas jutt radioaktiivse kiirguse laastavast mõjust seal käinud Eesti meeste füüsilisele tervisele on siis tõesti müüt? „Jah ja ei,” vastas teadur Kaja Rahu suuremate emotsioonideta.

Tervise arengu instituudi teadlased on koostöös Soome ja USA teadlastega Tšernobõli veterane jälginud juba 1986. aastast alates. Uuringusse on kaasatud 4810 Eesti meest. Algul kavatseti uurida radiatsioonist sõltuvat vähki haigestumist, aga juba 1997. aasta uuringutulemused näitasid, et Tšernobõli veteranide hulgas ei esine sagedamini leukeemiat ega teisi radiatsioonist sõltuvaid vähke, samuti ei ilmnenud liigsuremust. Peamine põhjus on, et Eesti meeste saadud kiirgusannused olid küllaltki väikesed võrreldes nende inimestega, kes said kiirgust kohe ja purunenud reaktori vahetus läheduses.

„Ainus siiani tõestatud pikaajaline radiatsioonist tingitud efekt Tšernobõli avarii puhul ongi kilpnäärmevähki haigestumise sagenemine just nende kohalike hulgas, kes avarii ajal olid lapsed,” selgitas Kaja Rahu ja märkis, et õnneks olid Eesti ja teiste Nõukogude Liidu piirkondade meeste kiirgusannused siiski piisavalt väikesed, et mitte põhjustada suuri tervisekahjustusi.

See aga ei tähenda, et õnnetuse mõju läks meestest mööda, sest juba 1997. aastal selgus, et Tšernobõli veteranide seas on enesetapurisk 52% suurem kui Eesti meestel üldiselt. Olukord pole aja möödudes paranenud. Ka viimaste 2013. aasta andmete järgi on risk ikka sama kõrge ja veteranide seas esineb teiste samaealiste Eesti meestega võrreldes rohkem depressiooni ja ärevushäireid. „Traumaatilistel sündmustel on pikaajalised tagajärjed ja osa meestest pole hilisemaski elus suutnud Tšernobõlis kogetust üle saada,” nentis veteranide vaimset tervist uuriv tervise arengu instituudi teadur Kaia Laidra. Nii Laidra kui ka Rahu hinnangul tekitas psühhotrauma peamiselt teadmatus. „Paljud mehed viidi „kordusõppustele” ette teatamata ja mingisuguseid selgitusi selle kohta, kuhu ja kui kauaks, ei antud. Kohapeal varjati infot kiirgusannuste kohta ja soovitati vastumürgina alkoholi. Tšernobõlis oldud aeg venis algul plaanitust pikemaks,” selgitas Rahu. Samuti ei saa tema sõnul märkimata jätta sealseid halbu olmetingimusi ega kaitsevahendite nappust.

Kiirgus hirmutab

Psüühikahäirete ja traumajärgse stressi esinemine radiatsiooniga seotud õnnetuste puhul ei üllata psühholooge, sest kiirgust on keeruline mõista. „Me ei näe radioaktiivset kiirgust, ent kõikjal räägitakse, et selle mõju on väga kahjulik. Ja Tšernobõli puhul võimendas paanikat täielik infopuudus. Siiani on liikvel palju kuuldusi kiirguse tagajärgede kohta, avalikkuse, ka veteranide endi arusaamine on moonutatud,” selgitas Tšernobõli ümber levinud müüte uurinud juhtivteadur Mati Rahu. Tšernobõliga seotud avalikkuse väärarusaamadele viitas ka Laidra, kes küsis oma uuringus nii veteranide kui ka Tšernobõlis mittekäinud meeste arvamust Tšernobõli mõju kohta. Selgus, et mehed, kes pole Tšernobõlis käinud, peavad avarii tagajärgi veteranide tervisele rängemakski kui veteranid ise. „Inimesed kipuvad kõigis veteranide haigustes ja probleemides süüdistama Tšernobõli. Lihtsustatult on suhtumine selline, et kui mees haigestub kopsuvähki, siis seetõttu, et ta on olnud paadunud suitsetaja. Kui aga Tšernobõlis käinud mees haigestub, siis peetakse põhjuseks Tšernobõli, ehkki ka tema on olnud kirglik suitsetaja,” põhjendas Laidra.

Kunagise traumaga seostavad teadlased ka veteranide alkoholismist põhjustatud haiguste sagedust. Radiatsioonist sõltuvaid vähke ei ole veteranidel diagnoositud sagedamini, küll aga alkoholist sõltuvaid. Sealjuures nentis Kaja Rahu, et tervisest rääkides ei saa kõrvale jätta haridust kui kaitsetegurit. Kõrgema haridustasemega mehed on Tšernobõli tagajärgedega paremini toime tulnud. „Muidugi ei olnud radiatsiooniriskide kohta 1986. aastal seda teadmist, mis on praegu. Palju segadust oli ka kiirgusannuste mõõtmise ja dokumenteerimisega,” selgitas ta.

Tšernobõli veterane esindav Jüri Reinmann aga teadlaste leidudega nõustuda ei taha. „Kuidas saab öelda, et kiirgusannus polnud suur? Me olime ju otse katusel seda koristamas ja sealt tulid suuremad doosid. Kuidas praegu seal käinud meestel läheb, küsite. Enamik on surnud,” möönis Reinmann.

Ka tõdes Reinmann, et paljud mehed on invaliidistunud ning kannatavad tervisehädade käes ja veteranide perearstide sõnul tuleks põhjust otsida Tšernobõlist. Levinuim häda on üldhaigestumine. Küll aga kinnitas ta Kaja Rahu nimetatud alkoholiprobleeme.


Tšernobõli müüdid ja tegelikkus

Müüdid

••Kiievis lükkasid buldooserid massihauda ligi 15 000 tuumaõnnetuse ohvrit.

••Tšernobõl oli tahtlik eksperiment, et koguda teavet radiatsiooni mõjude kohta.

••Tšernobõlis saadud kiirguse tagajärjel on surnud üle 300 000 inimese.

••Enamik õnnetuse tagajärgede likvideerijatest on nüüdseks invaliidid, suremas või juba surnud.

Tegelikkus

••Tšernobõli avarii ainus seni tõestatud pikaajaline radiatsiooniefekt on kilpnäärmevähki haigestumise levimine nende hulgas, kes puutusid radiatsiooniga kokku lapsena.

••Ühtegi tõendit selle kohta, et Tšernobõl suurendas leukeemiariski, ei ole.

••Pole ühtegi tõendit ka selle kohta, et Tšernobõl suurendas üldist vähiriski või suremust.

••Puuduvad andmed, et pärast avariid esines rohkem kaasasündinud väärarenguid.

••Küll on aga eksponeeritute hulgas selgelt ilmnenud psüühikahäirete sagenemist.

••Tšernobõli tagajärgede kohta avaldatud raportite andmeid on tihti valesti tõlgendatud.


Radiatsioon kihutab mõtlemise minema

Tšernobõli katastroofi ümbritses juba toimumise ajal saladuseloor, mis püsib veel praeguseni. See kõik loob teadlaste sõnul liialdusteks ja valeandmete levikuks soodsa pinnase. Londoni Imperial College’i professor Geraldine Thomas rõhutab, et meedia õhutab radiatsioonihirme, kuigi tegelikult näitavad uuringud, et näiteks Hiroshima ja Nagasaki ohvrite eluiga on mõjutanud rohkem suitsetamine ja rasvumine kui kiirgus. Hoolimata sellest näib siiani, et kui radiatsioon uksele koputab, lendab teaduslik ja ratsionaalne mõtlemine kohe aknast välja.

Geraldine Thomasega nõustub Mati Rahu, kes oma kümme aastat tagasi avaldatud teadusartiklis kõrvutas Tšernobõliga seotud valearusaamu faktidega.

 

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2