Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Kuidas Forsmarki tuumajaam teavitas maailma Tšernobõli katastroofist

16.05.2014

Rootsi suuruselt teises tuumajaamas Forsmarkis käivitus 1986. aastal häirealarm hetkel, mil üks puhkeruumi teel olnud töötaja möödus radiatsioonimeetrist. Radiatsioon paistis pärinevat mehe jalanõudelt ja kardeti, et Forsmarkis on juhtunud õnnetust.
 

Alles pärast põhjalikku uurimist sai selgeks, et radiatsioon tuleb hoopis 1100 kilomeetri kaugusel asuvast Tšernobõlist.

Allikas: Euroopa Parlament / Uudised

Stockholmist põhja poole jääva tuumajaama avastus mängis olulist rolli Nõukogude Liidu otsuses katastroof avalikustada. Kui häire 1986. aasta 28. aprilli Tšerobõli katastroofi avastamisele kaasa aidanud Claes-Göran Runermark Forsmarki tuumajaama taustalvarahommikul Forsmarkis tööle hakkas ja radiatsioonimeetrid välja toodi, ei suutnud esialgu keegi öelda, kust kohast radioaktiivne materjal pärineb.

"Me ei leidnud midagi," ütleb toonane töödejuht Claes-Göran Runermark. "Kontrollisime kõiki radiatsioonimeetreid uuesti ja uuesti, kuid Forsmark ei näidanud midagi."

Pärast põhjalikke analüüse selgus, et murust leitud radioaktiivsed osakesed on iseloomulikud Nõukogude Liidu tuumajaamadele. Lisaks aitas pilti kokku panna teadmine, et nädalavahetusel oli tuul puhunud kagust ja Rootsi põhjapoolsemas osas sadanud vihma, mis tähendas radioaktiivse saaste langemist maapinnale.

"Ma ütleks, et jäime kogu päeva jooksul üsna rahulikuks," meenutab Runermark. "Tänu kiirele tegutsemisele saime Rootsi võime varakult informeerida. Seejärel andis Rootsi kogu maailmale teada, et Nõukogude Liidust levib radioaktiivne saaste," lisab ta. Sama päeva õhtul, 28. aprillil, tunnistas Nõukogude Liit, et Ukraina liiduvabariigis on juhtunud tuumajaamaga õnnetus.

Reostus ei tunne piire

Suur osa toona levinud ohtlikest osakestest on tänaseks hävinud. Kuid tseesiumi ja plutooniumi jäljed jäävad keskkonda veel pikaks ajaks. Tšernobõli katastroof näitas selgelt, et reostused ei tunne piire.

Euroopa Liit soovib tagada inimtervise ja keskkonna parema kaitse ning on seega võtnud juhtrolli poliitikate ja rahvusvaheliste lepete väljatöötamisel, mis aitavad ära hoida keskkonnakatastroofe ja pehmendada nende tagajärgi. Näiteks keskendub paremini toimivatele keskkonnaeeskirjadele Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut.

Märtsis 2014 toetas aga Euroopa Parlament keskkonnamõju hindamise õigusloome ülevaatamist, mis tähendab suuremat rõhuasetust bioloogilisele mitmekesisusele, kliimamuutustele ja avalikkuse kaasamisele. Keskkonnamõjude hindamise direktiiv paneb selgelt paika info, mis tuleb esitada ametivõimudele, et saada projektile heakskiit. Ajavahemikul 2005–2008 jäi ELis läbiviidud keskkonnamõju hindamiste arv aastas vahemikku 15 000–26 000.

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2