Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Tšernobõli veteran kogub toonaseid pilte

10.02.2016

Rannu valla mees Aare Uind käis eile Tartus ennast arstile näitamas. Mitu lõikust nõudnud haigus tuli külge 30 aastat tagasi Tšernobõli katastroofi kiirgavate tagajärgede likvideerimisest. Praegu korraldab ta tol ajal tehtud piltide kogumist.
 

Allikas: Tartu Postimees

Kordusõppustele kutsutud sõjaväekohuslased elasid telkides (tagaplaanil). Aeg-ajalt tuli istuda koosolekutel, kus neile lugesid sõnad peale kõrgemad ohvitserid ja kompartei töö eest vastutajad ehk partorgid.
Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii 26. aprillil 1986 tõi kaasa rahvusvahelise ulatusega tuumakatastroofi, mida aga nõukogude võim üritas alguses saladuses hoida. Ei olnud selget teadmist oma sihtkohast ka neil sõjaväekohuslastel, kes kutsuti kordusõppustele sama aasta mai algul.

Aare Uind rääkis, et  7. mail 1986 formeeriti Eestist katastroofipiirkonda saatmiseks kaks polku: Pärnus keemiakaitsepolk ja Jõhvis tsiviilkaitsepolk. «Meie pataljonis oli ka palju tartlasi,» ütles ta.

Esimesed päevad

Pärnu kamandatud mehed viidi algul Uulu metsa ja sealt rongile. Sihtkohta jõudis polk 9. mai õhtul. Uind meenutas, et ümberringi oli puha kollane, sest elukohaks sai rapsipõld. Sinnasamasse püstitasid nad telgid. Tšernobõli tuumajaamani oli vähem kui 30 kilomeetrit.

Esimese ülesande said mehed 11. mail. Inimtühjades külades tuli hinnata hoonete arv ja pindala, mõõta radiatsioonitaset ning siis tuli katused ja seinad pesta radioaktiivsest saastest puhtaks. Kasutada oli sõjaväes tarvitatavat pesupulbrit.

Välja oli jagatud nina ja suu ette panekuks respiraatorid. Keemiakaitseülikonnad ja -saapad samuti, kuid nende kandmine oli 30-kraadises kuumuses väljakannatamatu.

Mõne aja pärast suunati mehed aga hoopis saastunud pinnast koorima. Ja eksib see, kes arvab, et põhilised töövahendid olid buldooser ja ekskavaator. «Ei, tööd tuli teha labida ja kanderaamiga,» ütles Aare Uind.

Olid teada antud kiirituse piirmäärad, mille ületanud lubati koju saata, ent kiirituse mõõtmine ja piiride nihutamine hoidsid mehi saastatud piirkonnas ettenähtud ajast kauem. Et sealkandis olid kordusõppustele kutsutud Eesti, Läti ja Leedu sõjaväekohuslased, tekkis üksmeelne valjuhäälne nurin, mis lõppes kõrges aukraadis ohvitseride kohalesõiduga.

Aare Uind pääses koju kolme kuu pärast augustis. Ta arvab, et oma vanuse tõttu – ta oli siis 42-aastane. Osa temaga samal ajal Tšernobõli avariist saastatud tsooni põllule telkidesse elama pandud saatusekaaslasi käis hiljem ka tuumajaamale sarkofaagi ehitamas.

Fotode kogumineSaastunud pinnase koorimisel Ukraina külades ei olnud abiks buldoosereid ja ekskavaatoreid. Tööd tuli teha labidate ja kanderaamidega.

Aare Uind ootab Tšernobõli veteranide fotosid elust ja tegevusest saastatud aladel aadressil uind@hot.ee. Ta on neid kogunud koostöös Pärnumaa Tšernobõli ühendusega Gamma ning andnud säilitamiseks Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu muuseumi. Praeguseks on talle pilte läkitatud umbes 900.

Miks ta seda teeb? «Et jääks jälg järele nendest, kes on seal käinud,» ütles ta.

Eesti Tšernobõli ühingu andmetel saadeti Eestist avarii tagajärgede likvideerimistöödele 4833 meest, peamiselt vanuses 20–39 aastat. Viimastel andmetel elab meie kodumaal kuni 3000 Tšernobõli veterani. Osa neist koguneb 30. aastapäeva tähistama 7. mail sõjameeste mälestuskirikus Toris.

Raimu Hanson

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2