Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Tšornobõli keeluala läheduses toodetud piim sisaldab radioaktiivset ainet lubatust 10 korda rohkem

26.04.2016

AP ajakirjanikud lasid laboratooriumis testida Valgevenes Tšornobõli keeluala läheduses piimakarja kasvatava talupidaja toodetud piima ja selgus, et see sisaldab lubatust kümme korda rohkem radioaktiivseid isotoope.
 

Allikas: ERR uudised

Valgevenes Tšornobõli keeluala serval pakkus piimakarja pidaja Nikolai Tšubenok külastajatele klaasi värskelt valatud piima. AP ajakirjanikud keeldusid seda joomast, kuid andsid pudeli edasi laboratooriumile, mis kinnitas, et piim sisaldab radioaktiivseid isotoope kümme korda rohkem kui riigi toiduohutuse piirangutega lubatud, vahendas The New York Times.

See leid maailma rängima tuumakatastroofi 30. aastapäeva eel viitas sellele, et 1986. aasta 26. aprilli sündmuse tagajärjed naaberriigis Ukrainas mõjutavad jätkuvalt elu Valgevenes.

Valgevene valitsus paistab aga olevat otsustanud taastada pikalt seisnud maa kasutamise põllumajanduses ning kuna riigis lahkarvamusi ei tunnistata, on vastuseis sellele poliitikale väike.

AP ajakirjanike ringreis 2200 ruutkilomeetri suurusel Polesje riiklikul radiatsiooni-ökoloogilisel kaitsealal näitab, et rahvas pöörab vähe tähelepanu sellele, et maapinnas võib jätkuvalt leiduda võimalikke vähkkasvajat tekitavaid isotoope. Kohalikud põllupidajad arvavad, et kuna mingeid mutatsioone ja silmapaistvaid terviseprobleeme pole, tähendab see, et Tšornobõli põhjustatud mured on jäänud ajalukku.

"Ohtu ei ole. Kuidas saab karta radiatsiooni?" ütles Tšubenok, kes on alates 2014. aastast tootnud piima oma farmis, mis asub 45 kilomeetri kaugusel Tšornobõli katastroofipaigast ja 2 kilomeetri kaugusel piirangutsoonist, kus on jätkuvalt ametlikult keelatud alaliselt elada.

Farmer Nikolai Tšubenok ütles uhkusega, et tema 50 piimalehma toodavad kuni kaks tonni piima päevas kohalikule tootjale Milkavita. Viimase toodetud parmesani juustu müüakse peamiselt Venemaal.

Tšubenok ütles, et loodab kahekordistada oma karja suurust ja hakata kohapeal tootma juustu.

Alates 1994. aastast, mil president Aleksandr Lukašenka sai võimule, on ta peatanud kohustusliku keelutsooni lähedal elavate inimeste ümberasustamisprogrammi ja töötanud välja plaani hävitada tühjaks jäänud külad ning muuta need maad põllu- ja karjamaadeks.

Tšornobõli tuumajaama plahvatus tähendas, et 138 000 sellele kõige lähemal elavat valgevenelast pidid ümber asuma, umbes 200 000 läheduses elavat inimest lahkusid vabatahtlikult.

Piim sisaldab radioaktiivset isotoopi strontsium-90

Üks valitsuse tähtsamaid kriitikuid, doktor Juri Bandaževski kõrvaldati Valgevene uuringute instituudi direktori kohalt ja mõisteti 2001. aastal korruptsioonisüüdistuse alusel vangi. Inimõigusaktivistide hinnangul oli tema süüdimõistmine poliitiliselt motiveeritud. Pärast vabanemist 2005. aastal on ta taastanud oma teadustöö seoses Tšornobõliga seotud vähijuhtumitega. Tema tööd toetab Euroopa Liit.

Nüüd Ukrainas tegutsev Bandaževski ütles, et pole kahtlustki, et Valgevene ei suuda oma kodanikke kaitsta toiduainetes leiduvate kantserogeenide eest. 

"Valgevenes ei kaitsta rahvastikku radiatsiooni eest. Vastupidi, valitsus püüab veenda inimesi radiatsioonile tähelepanu mitte pöörama, toitu kasvatatakse saastunud aladel ja saadetakse igale poole riigis," selgitas ta.

Bandaževski sõnu toetab seda ka AP tellitud test. Riiklik Minski hügieeni ja epidemioloogia keskus teatas, et leidis Tšubenoki piimast strontsium-90 isotoopi. Tegemist on radioaktiivse istoobiga, mida seostatakse kasvajate ja südame-veresoonkonna haigustega.

Strontsium-90 osakesi sisaldus piimas 10 korda rohkem, kui Valgevene toiduohutuse nõuded lubavad.

Test aga ei olnud piisav, et selgitada välja raskemaid radioaktiivseid isotoope, mida seostatakse radioaktiivse tolmuga, sealhulgas ameriitsiumi ja plutooniumi sisaldust.

Valgevene põllumajandusministeeriumi teatel ei tohiks strontsium-90 tase ületada toidus ja joogis 3,7 bekerelli kilogrammi kohta (Bq/kg).

Minski laboratoorium aga kinnitas AP-le, et piimanäidis sisaldas 37,5 Bq/kg. 

Strontsium-90 isotoop tekib harilikult tuumalõhustumise käigus ja teadlaste sõnul käitub strontsium-90 tarbimisel sarnaselt kaltsiumile ning ladestub luudel.

Ettevõte lükkab testi tulemuse tagasi

Ettevõtte Milkavita peainsener Maia Fedontšuk aga tõrjus testi tulemusi. Tema sõnul on AP tellitud laboriuuringu tulemus võimatu. Ettevõtte kinnitusel näitavad nende endi testid, et piim sisaldab radioaktiivseid isotoope palju madalamal tasemel kui kehtestatud ohutusnõuded.

"See on võimatu. Me teeme ise ka teste. Seal peab olema mingi segadus," ütles ta ja lisas, et ettevõte testib igat Tšubenokilt saadavat piimapartiid ja teeb iga poole aasta tagant põhjalikumad analüüsid.

Ta selgitas, et ettevõtte enda labori analüüside kohaselt sisaldab kogu piimatoodang keskmiselt 2,85 Bq/kg.

Tervishoiuametnike sõnul sõltub madalal tasemel radioaktiivsete isotoopide oht suuresti tarbimise kestvusest ja iga inimese füsioloogiast.

Kohalik vabakaubanduse ühendus aga, kuhu kuuluvad Valgevene ja Venemaa, lubab strontsium-90 taset toiduainetes 25 Bq/kg, mis on siiski madalam võrreldes AP tellitud testiga.

Radioaktiivse toidu sissesöömine võib olla ohtlik

Valgevene radioloogia instituudi asedirektor Natalja Timohhina kinnitas, et Valgevene lubab toidutootjatel viia ise läbi oma toiduohutuse järelevalvet. Tema sõnul pole aga laboratooriumitel vajalikke vahendeid, et tuvastada ameriitsiumi olemasolu toiduainetes. Ameriitsiumit esineb hinnanguliselt 2 protsendis Valgevene künnikihis ja see kujutab endast terviseohtu veel 270 aastat.

"Ühekordne saastunud toidu sissesöömine ei ole väga ohtlik. Ohtlik on radionukliidide kogunemine kehas," ütles Timohhina.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute üksuse doktor Ausrele Kesminiene selgitas, et radioaktiivse toidu tarbimist seostatakse peamiselt kilpnäärmevähi arenguga. Kilpnäärmevähk ei ole tavaliselt surmav, kui see vara avastatakse.

WHO ametnikud ütlevad, et nemad sõltuvad oma raportites Valgevene haruorganisatsioonide andmetest, kes peaksid neid teavitama Tšornobõliga seotud ohtudest.

WHO pressiesindaja Gregory Hartl ütles, et agentuuril ei ole õigust reguleerida või teha järelevalvet toiduohutuse kohta, isegi toodete kohta, mida eksporditakse teistesse riikidesse, sest see on riikide vastutus.

"Radiatsiooni mõjud, vähkkasvajate areng ja nende mõjud regioonile avalduvad pika aja jooksul. Seega me ei ole näinud veel selle lõppu. Kahtlemata tuleb mõningane tõus vähkkasvajates," ütles Hartl.

Tema kinnitusel ei ole WHO ametnikud saanud Valgevenelt teateid ohtudest.

Valgevene tegelemist Tšornobõli katastroofi tagajärgedega kritiseerivad keskkonnaaktivistid ütlevad, et valitsus ei ole loonud vahendeid, uurimaks korruptsiooni toidutööstuses. Selle tõttu ei ole nende sõnul ühtki Valgevene toidutootjat iial võetud vastutusele selle eest, kui nad on kasutanud koostisosi või tootnud kaupu, mis sisaldavad lubatust suuremas koguses radioaktiivseid aineid.

Valgevene ökoloogilise grupi Green Network asutaja Irina Sukhyi ütles, et toidutööstuse ettevõtted on enesekindlalt talle öelnud, et tooteid ja nende koostisosi lahjendatakse, et vähendada võimalike radioaktiivsete ainete mõju Ukraina piiri ääres tegutsevate pakkujate toodetes.

"Selline väidetav lahjendamine vähendab võimalike kantserogeensete isotoopide taset piimatoodetes ja töödeldud lihas allapoole lubatud kogust, kuid on tervisele siiski ohtlik," ültes Sukhyi.

Valgevene eriolukordade ministeerium, kes on vastutav Tšornobõli tagajärgedega tegelemise eest, ütles, et kilpnäärmevähi juhtude arv lastel on 33 korda kõrgem kui enne tuumajaama plahvatust. Ka täiskasvanutel on see mitu korda kõrgem.

Nii keelutsoonis kui selle läheduses tegutsevate põllupidajate sõnul ei ole näha selgeid märke tuumaohtudest ning nad pole mures. Samuti pole neile antud juhiseid, kuidas vähendada radioaktiivsete isotoopide sattumist toiduahelasse.

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2