Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

VIDEO: Hiigelsuur sarkofaag tegi 327-meetrise sõidu Tšernobõli tuumajaama peale

04.01.2017

29. novembril 2017 lükati uus sarkofaag reaktori kohale paika, nihutades seda 327 meetrit.
 

Allikas: Forte Delfi.ee

Prantsuse ehituskontsern, praeguse nimega Vinci, sai tellimuse uut sarkofaagi välja töötada juba 1993. aastal. Paljude viivituste järel valiti 2007 selle ehitajaks Prantsuse Novarka konsortsium, suuresti Euroopa Liidult saadava raha eest, 1997. aastal asutatud Tšernobõli varjendi fondis on osaliseks 28 riiki ja ühendust, oma annetuse tegi ka Eesti. Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) vastutas rahastamise eest.

Ligemale sada inseneri Ukrainast ja Prantsusmaalt osales uue sarkofaagi väljatöötamisel, mis tuli esialgu kokku panna 300 meetri kaugusel hävinenud reaktorist ja seejärel selle peale nihutada. Platsi sarkofaagi kokkupanekuks ja rööpaid selle nihutamiseks hakati ette valmistama aastal 2010, alates 2012. aastast hakati Itaalias laevade ja veokitega kohale toimetama ka selle sarkofaagi detaile, mis siis järkjärgult kokku pandi, samas kui sarkofaag saavutas sisemise kõrguse 92,5 meetrit aastaks 2014 ja edasi hakati juba ehitama selle sisse mehhanisme, edasiseks reaktori lammutamiseks.

14. novembril 2016 oli sarkofaag lõpuks paigale nihutamiseks valmis, 29. novembril ka lükati sarkofaag reaktori kohale paika, nihutades seda 327 meetrit. Vt. VIDEOT SIIT

Uue sarkofaagi ehituslugu saab vaadata SIIT.

Õhukindlate tihendite paigaldamine peaks lõpule jõudma aastal 2017. 

Kokku on selle monstrumi ehitamine ja paigaldamine maksma minemas 2,15 miljardit eurot. Vastu peab see pidama terve sajandi, ilmselgelt peaks selleks ajaks küll ka purunenud reaktor lammutatud saama. Pildiotsingu Tšernobõl uus sarkofaag tulemus

30 aastat tagasi, 26. aprillil 1986 üritati Ukrainas Tšernobõli (ukrainapäraselt Tšornobili) tuumajaama 4. reaktoris eksperimenti, mille nurjumisel jaam plahvatas ja selle grafiitkate süttis põlema. Rängim tuumakatastroof maailmas kostitas tervet Euroopat radioaktiivse saastega, seda kui palju inimesi avarii tulemusel surnud on, ei oska teadlasedki veenvalt tõestada. Esmalt oli vaja põleng kustutada, paljuski tuletõrjujate elu hinnaga, kes isegi ei teadnud, et kustutavad põlevat tuumajaama. Naabruses asunud Pripjati linn aga evakueeriti siis, kui juba rängim kiiritusdoos kätte saadud. Siis paisati sündmuskohta puhastustöödele tuhandeid Nõukogude armee sõdureid ja reservväelasi, tuulte abil levis Tšernobõli saast aga üle Euroopa ja eks me saime oma osa sellest ka siin kätte. Moskva püüdis esialgu katastroofi ülde maha vaikida. Kuigi kogu ümbrus oli eluohtlikult saastunud, jätkas tuumajaam ise tööd kuni aastani 2000, mil sealne kolmas reaktor lõpuks seisma pandi. Kohe 1986. aastal asuti ka hävinud neljandat reaktorit sarkofaagiga katma, kuigi töö osutus inimestele liiga ohtlikuks. 740 000 kuupmeetrit rususid ja saastunud pinnasematerjali jäi sarkofaagi alla, mis küll selgelt ei tähendanud lõplikku lahendust. Juba 1988 ennustati, et esialgne sarkofaag kestab vaid 20-30 aastat.

 

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2