Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Kiirguse mõju näeme kümnendi pärast. Neil, kes on saanud suure kiiritusdoosi, tekib leukoos mõne aasta jooksul.

17.03.2011

Allikas: Eesti Päevaleht

Tšernobõli tuumakatastroofi ta­gajärgi kõrvaldamas käinud Ees­ti meeste tervist uurinud tervise arengu instituudi vanemteaduri Mare Tekkeli sõnul saame Jaapani Fukushima tuumajaama tabanud õnnetuse mõjust inimeste tervisele aimu alles enam kui kümne aasta pärast.
Jaapanis kontrollitakse inimesi hoolikalt, kuid väikese doosi mõju võib selguda hiljem.

Eile hommikul ulatus radiatsiooni tase Fukushima tuumajaamas kümne millisiivertini tunnis, mis tähendab Tekkeli kinnitusel väikest ja tervisele suhteliselt ohutut kiiritusannust. „Ohtliku doosi võib sellise kiirgustaseme puhul kätte saada siis, kui inimene on sellises keskkonnas pikemat aega, sest kiirgus ladestub organismi.” 
 
„Neil, kes on saanud suure kiirgusdoosi, avaldub kiirituse mõju vereloomele leukooside tekke näol mõne aasta jooksul. Eriti tundlikud kiirituse vähki tekitavale toimele on veel kilpnääre ja rinnakude. Sellised vähivormid ilmnevad aga alles siis, kui ioniseeriva kiirgusega kokkupuutumisest on möödunud vähemalt kümme aastat,” kirjeldas ta. „Alles siis saame selle tuumaõnnetuse tegelikku mõju hinnata, kuid doose vaadates ei ole oodata midagi sellist, mis Tšernobõlis.”
 
Tekkel märkis, et näiteks neil uuritud Eesti meestel, kes käisid Tšernobõlis tuumakatastroofi tagajärgi kõrvaldamas, leukoosi ei tekkinud, sest saadud doosid polnud väga suured. Kilpnäärmevähk leiti aastate möödudes vaid mõnel mehel spetsiaalse uuringu käigus. „Teisi vähivorme oli ka, kuid selle poolest ei erinenud nad neist, kes seal ei käinud, millegagi.”

Ka muud põhjused

Ta osutas, et Tšernobõlis käinute surma põhjuseid uurides on välja tulnud hoopis tõsiasi, et meestele on saatuslikuks saanud surmaväliste põhjuste hulka kuuluvad enesetapud. „Jõudsime järeldusele, et mitte kiiritus, vaid hoopis kogu see situatsioon kokku – pinge ja teadmatus, mis ees ootab ja mida tulevik toob, kui suure kiirgusdoosi nad tegelikult said – sai määravaks,” kirjeldas Tekkel. „Koju tagasi tulles tabas paljusid pettumus, sest lubatud korterid või autod jäid saamata. Neisse suhtuti mingis mõttes halvasti ja neist hoiti vahel eemale.”
Tekkel lisas, et traumajärgse stressi tunnused võivad püsida aastakümneid. 

Tšernobõli mehed said suure doosi

•• Tšernobõli tuumaõnnetuse tagajärgi saadeti Eestist kõrvaldama veidi rohkem kui 4800 meest, neist üle 3000-l määrati hiljem biodosimeetria käigus organismis neeldunud kiiritusdoos. Keskmiselt ulatus neeldunud kiiritusdoos 100 millisiivertini. Üheksa aastat pärast katastroofi uuriti omakorda enam kui 2000 mehe kilpnääret ja leiti vaid mõned vähijuhud.

•• Kiirgustase umbes 1000 millisiivertit võib põhjustada väikesel hulgal inimestel juba lühikese aja jooksul veremuutusi. Lühikese ajaga üle 1000 millisiiverti suuruse kiiritusdoosi saamisel võib tekkida äge kiirituskahjustus. Umbes 2000 millisiiverti suuruse doosi korral saab organism juba tõsiselt kahjustada ning eriti kiiritustundlikud inimesed võivad hukkuda.

•• Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi – üle kolme kuni viie siiverti ehk enam kui tuhandekordse normaalse aastadoosi –, võib ta mõne nädala või veelgi lühema aja jooksul surra. Kui suured kiiritusdoosid põhjustavad  tervisehäireid päevade jooksul, siis väikestest doosidest tingitud muutused geenides (DNA-s) võivad avalduda alles aastate pärast krooniliste haiguste või kasvajatena.

 

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2