Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Radioaktiivne meri. Allikas: Eesti Päevaleht

08.04.2011

Mart Jüssi, merebioloog, ökoloogiamagister

Ookean tundub esimesel vaatlusel ääretu ja põhjatu veekoguna, mis suudab lõputult neelata inimtegevusega kaasnevat solki, olgu see siis tahkes, vedelas või sootuks nähtamatus olekus.
 
Tegelikkus on aga tõendanud, et maakera on ümmargune ja serva taha ei kuku siin midagi – hoogsalt eemale heidetu on peagi tagasi ja lööb muhu kuklasse. 
 
Fukushima tuumajaama tabanud loodusõnnetuse järelmid on jõudnud ookeani. Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri andmeil ületab radioaktiivsuse tase kokkulepitud talutavat piiri kolmekümne kilomeetri kaugusel avamerel tuhandeid ja reaktorite vahetus läheduses miljoneid kordi. Jaapani idaranniku merest on ohtlikult saastatud umbes kolmandik. 
 
Sõltumata eri isotoopide kahjulikkusest ja elueast merekeskkonnas on laialipaisatud ainel suur mõju. Mõju on nii vahetu ja lühiajaline kui ka kaudne ja pikk, põlvkondadeülene.
 
Fukushima katastroofi on võrreldud Tšernobõliga. Tšernobõlis laiali paiskunud tseesium-137 on ohtlik, pikaealine keskkonnamürk, mis on tuvastatav selge kihina Läänemere, Vahemere ja Musta mere setetes. See kiht on näiliselt soikunud, kuid selgelt mõõdetav – nii et selle järgi peetakse nendes meredes isegi juba ajaarvestust. Enne mudasse vajumist aga on see radioaktiivne ollus osalenud terves merelise toiduahela tsüklis ja jätnud jälje nii algloomadesse kui ka tippkiskjatesse. 
 
Kui praegu ennustatakse, et Jaapani katastroofi tagajärjed levivad üle kogu Vaikse ookeani kolme kuu jooksul, siis on tegu mõõtmatu keskkonnakahjuga. Ohtlikud ained jõuavad väikseimate elukate – taimse ja loomse planktoni – kaudu toiduahelasse, mis lehtrina suunab laialipaisatu ahela kõrgemate lülide – kalade, vähilaadsete ja teiste söödikute kudedesse. Inimene kuulub aga mereelustiku lõppkasutajate hulka. Seega on katastroofil ka oluline majanduslik mõju: on oodata, et üks Aasia ja Vaikse ookeani olulisemaid toiduallikaid on usalduskriisis veel ka pärast seda, kui kohtmõõtmised enam ohtlikult suurt isotoopide sisaldust ei paljasta. Usaldus on aga teaduslike faktide kiuste üks väga oluline otsuste määraja. 
 
Loodusekasutust reguleeriva seadusruumi üks nurgakive on ettevaatusprintsiip: kui milleski kaheldakse, on mõistlik astuda looduse poolele. Keskkonna-õiguse asjatundja Hannes Veinla on rõhutanud, et ebakindlaid ohte ei tohi eirata ning vääramatuks väärtuseks tuleb pidada inimese muret omaenda ja järeltulevate põlvkondade tervise ja elukeskkonna pärast. 
 
Radioaktiivse kiirguse toime võib avalduda alles tulevikus, sest kanname oma kehas juba sündides oma laste algeid. Nende rakkude pärilikkusaine kiiritamine ei pruugi mööduda tagajärgedeta ja kui need avalduvad haigustes või puuetega järglastes, on seegi vaid jäämäe veepealne osa. Tšernobõli kiirituse tagajärgi uurinud teadlased väidavad akadeemik Aleksei Jablokovi juhtimisel koostatud aruandes, et raskesti mõõdetav, kuid nähtavast oluliselt suurem kaotus loodusele ja ühiskonnale on loodete surm. Loodus on karm kontrolör, kelle valvsast ja lõplikust valikust pääsevad vähesed „valesti kokku pandud” isendid. Enamik praagitakse välja varajases arengustaadiumis. Sestap on vastutustundetu žongleerida optimismi ja olematute tagajärgedega olukorras, kus oleme sekkunud koduplaneedi ökosüsteemi miljoneid kordi karmimalt, kui meie enda poolt lubatavad piirmäärad ette näevad. 
 
Saast aastakümneteks 
 
Tooksin veel ühe hoiatava näite. Atlandi põhjaosas asuvate Fääri saarte väikene põllumajandust ja kalapüüki harrastav rahvakild on saastavast suurtööstusest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Ometigi avastati seal – kala- ja vaalatoidulise elanikkonna lastel – erineva raskusega ajukahjustused, mille nad olid saanud juba emaüsas. Süüdlaseks osutusid mereandidesse kuhjunud tööstuslikku päritolu raskmetallid, mille otsene ohtlikkus oli küll teada, kuid mille ajas ja ruumis nii kaugele ulatuv mõju tuli uurijatele masendava leiuna. 
 
Nüüd on seetõttu oluliselt karmistatud inimtoidu ohutusnorme ning põlisel mererahval fäärlastel soovitatakse kala- ja vaalasöömisel ranget piiri pidada. Kodune Läänemeri on andnud maailmale teada mitme sünteetilise aine keskkonnaohtlikkusest – väljasuremisohtu sattunud hülged ja merikotkad juhatasid uurijad süütuks peetud kloororgaaniliste ühendite DDT ja PCB hiilivalt tapva toime jälile. 
  
Ohtralt kasutatud, jällegi ohutuna näiv puidukaitsevahend KY-5 on Soome lahe põhjasetted üliohtlike, vähki tekitavate dioksiinidega läbi immutanud. Selle ettevaatamatuse tagajärg on Läänemere räime ja lõhe toiduks tarvitamise kohatine keelamine, eriti neile, kel lapsed tulemas. 
 
Pole alust uskuda ega loota, et vetevalda paisatu igavesti silmist kaob või meie elutegevust tulevikus segama ei kipu. Ookeani pumbatav või pihkuv radioaktiivne saast jääb aastakümneteks mõjutama inimeste elu. „Loodus nalja ei mõista, ta on alati aus, alati tõsine, alati karm,” on seda sõltuvust iseloomustanud Goethe. „Loodusel on alati õigus, vead on inimeste pärusmaa.”
Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2