Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Tšernobõli veteranide põhjendamata enesetapud. Allikas: Eesti Ekspress

19.03.2011

MIHKEL KÄRMASE 1997. AASTA ARTIKKEL 19. MÄRTSI EESTI EKSPRESSIS:
 
Olid ajad, mil Eesti vajas märtreid. Need leiti Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimas käinud meeste hulgast. Üksteist aastat hiljem pole neid kangelasi vaja. Ent vahepeal on paljud lootuse kaotanud võtnud endalt elu, kirjutas Mihkel Kärmas 1997. aasta Eesti Ekspressis nr. 48:
 
Oktoobri lõpus tunnistas sotsiaalminister Tiiu Aro riigikogus esinedes, et teadlased pole leidnud seost Tšernobõli veteranide tervisehädade ja saadud kiiritusedoosi vahel. Rahvusvahelise uuringu andmetel on need inimesed koguni keskmisest eestlasest tervemad!
 
Seevastu on Eesti Tšernobõli veteranide hulgas plahvatuslikult kasvanud enesetappude arv. Kaks korda keskmisest suurem suitsiidide arv räägib teadlaste hinnangul selget keelt psühhosotsiaalsetest probleemidest.
 
Eesti Tšernobõli komitee esimehe Andres Illaku andmetel elab 1986. aastal Eestist Tšernobõli saadetud 5000 mehest siin praegu umbes 4000. Eestisse jäänutest iga kahekümnes ehk 200 meest on surnud, osa Tšernobõlis käigu ja enesetappude tagajärjel. Enesetappude arvuks eeldati teadlaste poolt statistiliselt 18-19, kuid tegelikult sooritas aastail 1986-1993 enesetapu 28 Tšernobõli veterani.

Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi direktor professor Toomas Veidebaum põhjendab seda pikaajalise töötamisega stressiseisundis radioaktiivselt saastatud avariipiirkonnas. Koju pöördudes lisandus stressile pettumus ja rahulolematus, et veteranidega keegi ei tegele.

Kolme nädala tagune riigikogu stenogramm on talletanud tähelepanuväärse dialoogi rahvaasemik doktor Anti Liivi ja sotsiaalminister Aro vahel:

Liiv: "Kariibi mere piirkonnas on levinud kurikuulus voodoo nähtus, kus külanõid ütleb ühele elanikule: sa oled haige ja sa pead surema - ning tagatipuks inimene surebki ära. /.../ Kas võib tuua analoogilise paralleeli, et me peame tagantjärgi tõdema, et Tšernobõli ohvritele on toiminud eelkõige massipsühhootiline sisendus: te olete raskesti haige, sest te olete käinud Tšernobõlis. Teisisõnu voodoo Eesti vorm." Aro: "Olen teiega nõus."

Invaliid Jüri: "Ma tean, et see kõik on kiiritusest."

Aprilli alguses nüpeldas Tšernobõlis käinud mees Avinurme vallas rihmaga vaeseomaks oma kaheksa-aastase kasupoja. Politsei algatas kriminaalasja, arstidel Avinurme ambulatooriumis oli oma seletus: "Kunagi Tšernobõlis käinud mehel oli hiljuti ajuverevalumi tõttu ajuoperatsioon, sellest ka nii kergesti tekkivad raevuhood."

"Nüüd on see nagu häbiplekk," iseloomustab täispööret avalikkuse suhtumises aatomiõnnetuse likvideerijatesse Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi vanemteadur Mare Tekkel. "Nad läksid ikkagi ohtu ja nüüd neid taunitakse selle eest."

Tallinnas elav teise grupi invaliid Jüri Reinmann (44) on üks veteranidest. Koos suure hundikoeraga valvab ta Oru tänavas Riigikantseleile kuuluvat maja, putitab vaikselt oma firmat teha ning saab riigilt kuus 700 krooni pensioni, pluss 60kroonine Tšernobõli-toetus. Invaliid Jüri on tüüpiline Tšernobõli veteran kõigi oma hädadega. Tal on aastaid olnud tasakaaluhäired. "Arstid ei ütle mulle midagi. Ma tean, et see kõik on kiiritusest." Ja üldse on eluisu kuidagi otsas.

Aknast alla, silmus kaela...

Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna sõnul on Tšernobõli veteranide traumajärgne stress identne Korea, Vietnami ja Afganistani sõdade veteranide omaga. "Mõni tapab end selle pärast, et ei suuda oma naise soove rahuldada, mõni ei suuda lapsi toita, mõnel on raske alkoholijoobe jääknähud," arutleb Mardna. "Neile öeldi: täna te elate, homme te surete niikuinii. Suitsiidide põhjused on väga keerulised probleemid. Kuid kiirgus ei põhjustanud neile mitte midagi." Mardna zhestid ei salli vastuvaidlemist. "See on stress!!"

"Kõige hullem on see, et nad ise ei tunnista, et paljud nende hädad on tingitud psüühikast. Kui nad läheksid psühholoogi juurde, saaksid nad paljudest hädadest lahti," täiendab tšernobõllaste uurimisega tegelenud Mare Tekkel.

Aastatepikkune vaimne surve on teinud oma töö. "See on nagu aids," räägib kiiritusest tekkinud tõbedest Pärnumaa Tšernobõli komitee esimees Jaan Krinal (43) vaikselt. "Tunned, et halb on olla. Kõige hullem on, et arsti juures sa ei oskagi öelda, kuidas täpselt. Lihtsalt vastik on olla... Esimesed aastad olid ikka kohutavad elada. Teadmatus on kõige hullem. Kuskilt midagi valutab, siis hakkab alateadvus kohe tööle," pihib pärnakas. Praegune Pärnu maksuameti direktor Krinal veetis 1986. aastal kordusõppuste tähe all Tšernobõlis kuus kuud.

Esialgu arvele võetud veteranidest on Pärnus surnud 12 meest. Neist kolm enesetapu läbi. Üks poos ennast üles, teine lämbus garaazhis.

Viimane mees lihtsalt avas möödunud aastal koduakna ja hüppas. "Tal läks tõepoolest tervis aina kehvemaks ja kehvemaks ja keegi osanud põhjendada, mis tal viga on. Muidugi, ta viskas kõvasti viina, siis läks naine ära ja võttis lapsed kaasa. Ta käis ka korra kodus Venemaal, aga seal teda samuti keegi ei oodanud," võtab Krinal lähedaseks saanud kaaslase saatuse kokku.

Kangelastest said ohvrid

Kümme aastat tagasi pääses doktor Peeter Mardna Tšernobõli veteranide koosolekul Sakala keskuses vaevu naha peale saamisest. Tänane Magdaleena haigla peaarst väitis, et plahvatanud tuumakatelt lappimas käinud meestel pole füüsiliselt häda midagi.

Autoriteetsed meedikud rääkisid Tšernobõlis käinutega seoses kiiritustõvest, kilpnäärmevähist, leukeemiast, moonutatud vastsündinutest.

Seda meenutades pritsib Mardna sarkasmi. "Hiiumaal oli ajalehes suur pealkiri: Järjekordne Tšernobõli ohver! Aga mees läks purjus peaga paadiga põhja! Võrus sõitsid mehed jällegi purjus peaga vastu puud." Peaarsti arvates põhjustasid massihüsteeria "harimatud tohtrid ja viiekümneaastane viha nõukogude võimu vastu".

"Tõesti selgub tagantjärele, et midagi erilist ei olnud, aga alguses seda ju ei teatud," möönab likvidaatorite (nii nimetavad end veteranid ise) tervisest rääkides Mare Tekkel, kes koostas sotsiaalministri sõnavõtu materjalid.

Teadlaste kinnitusel pole Tšernobõlis töötanud eestlaste vähirisk teistest suurem. Pole leitud ainsatki leukoosi juhtu, mida alguses kõige rohkem kardeti.


PROTSENDID: Koju jäänuid sureb rohkem

Mehed (vanuses 35-49 aastat) 1986-1991

Surmade põhjused

 

Tšernobõlis käinud 3000

Muud 147 000

Pahaloomuline kasvaja

7 (0,23%)

755 (0,51%)

Enesetapp

15 (0,50%)

505 (0,34%)

Südamehaigus

15 (0,50%)

1740 (1,18%)

Liiklusavarii

8 (0,26%)

180 (0,12%)

Alkohol

6 (0,20%)

300 (0,20%)

Uppumine

2 (0,06%)

130 (0,09%)

Põlemine

2 (0,06%)

50 (0,03%)

Muu

3 (0,10%)

1795 (1,22%)

KOKKU

58 (1,93%)

5455 (3,71%)

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2