Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Eesti Mehed tegid Tšernobõlis tõsist tööd! Allikas: Õhtuleht, autor: Maarius Suviste

23.04.2011

Bussi astuvad kaks Tšernobõli veterani, üks on eestlane, teine mitte. Esimene saab tasuta sõita, teine peab ostma pileti. Küll aga saavad mõlemad veteranid viis aastat varem pensionile.

 
Eesti Tšernobõli Ühingu peakontor on Kadriorus Oru tänava majas, majaomanik ja ühingu juhatuse esimees on Jüri Reinmann, Tšernobõli veteran. Siin majas võtab ta saatusekaaslasi vastu kaks korda nädalas. Külastusi on tihti, muresid jätkub.
 
Eelkirjeldatud bussistseeni kohta ütleb Reinmann: "See on üks meie valupunkte. Põhiprobleem on selles, et Eesti riik hakkaks mõistma: ei saa veteranidel vahet teha. Seal ei käidud mune sügamas, mehed tegid seal tõsist tööd!"
 
Milles siis asi? Miks teeb riik veteranide puhul vahet, kes on kodakondne, kes mitte?
 
Tšernobõli ühingu andmeil elas aasta alguse seisuga Eestis 3140 Tšernobõli veterani, neist umbes 1800 eestlased ja umbes 1300 venelased või muust rahvusest. Need mehed osalesid 25 aasta eest Ukrainas Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel. Kohutav tuumakatastroof, mida on peetud maailma suurimaks, leidis aset 1986. aasta 26. aprillil.

«Algul varjati 26. aprillil juhtunud Tšernobõli katastroofi, sest neil oli vaja Kiievis ära pidada maidemonstratsioon,» ütleb Eesti Tšernobõli Ühingu juht Jüri Reinmann, kelle Kadrioru majas ühingu kontor asub. Avalikkus saanud katastroofist teada tükk aega hiljem, ja sedagi suuresti Euroopa survel.
Eestlastest Tšernobõli-veteranid pani riik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusse, venelased aga selle alla ei kuulu. "Milles see vaene vene poiss süüdi on?" küsib Tšernobõli veteranide eestkõneleja Jüri Reinmann. "Ta on siin sündinud, kasvanud, elanud, tal on pere, käib tööl, maksab siin makse. Aga ta ei ole Eesti kodanik ja Eesti riik teda ei toeta. Vahe tegemise lõpetamist veeretatakse nagu kuuma kartulit. On oluline, et vene mehed tunneksid: nad on teistega võrdsed!"
 
Venemaalt ei saa siin elav venelasest Tšernobõli-veteran kopikatki. "Ta peab olema Venemaal sisse kirjutatud, siis saab toetust," lisab Reinmann.
 
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse järgi on kõigil Tšernobõli veteranidel õigus vanaduspensionile viis aastat enne vanaduspensionikka jõudmist. See tähendab, et mehed saavad praegu pinsile 58aastaselt. See käib ka venelaste kohta. "Seda osa riik tunnistab, aga ülejäänud soodustusi venelane ei saa: näiteks tervise taastamise toetust ja sõidutoetust saavad ainult eestlased. Nii imelik on see," on Reinmann nõutu.
 
Need veteranid, kelle vanemad olid 1940. aasta 16. juuni seisuga Eesti kodanikud või Eestis õiguspäraselt elanud mittekodanikud, saavad muu hulgas iga-aastase tervisetaastamise toetuse 160 euro ulatuses ("See solvab vene poisse!" teab Reinmann), kuni 32 euro eest aastas maksab riik neil kinni riigisisese liiniveo sõidukulu. Tasuta on õigus külastada riigimuuseume, üldlaulu- ja -tantsupidusid, tasuta saab tegelda harrastuskalapüügiga ja omavalitsus võib maamaksust vabastada veterani elamumaa. Toetust saab ka selleks, et suu saaks korda. "Hambad lagunevad hirmsasti ära. Meie seas on palju hambutuid," teab Reinmann.
 
Tallinn annab muu hulgas omalt poolt õiguse tasuta sõita linna ühissõidukeis, käia loomaaias ja botaanikaaias; soodustusi on veelgi: toetus prillide ostmiseks, taastusraviks, odavam saunaskäik. Teiste omavalitsuste soodustused olenevad iga linna või valla võimalustest.
 
Samuti annab riik kõigi aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40% suuruse püsiva töövõimetusega veteranidele 10% pensionilisa rahvapensioni määrast.

Kuidas tõestada, et haigus tuli Tšernobõlist?
 
"See on seadusse kirjutatud, aga näiteks Tallinnas saab seda ainult üks mees!" teab järgmisel suvel pensionile jääv Reinmann, "sest ei suudeta tõestada, et tervisekahjustus on pärit just Tšernobõlist."
 
Jüri Reinmann räägib oma kogemustest. Tema oli Tšernobõlis 1987. aastal, töötas neli kuud köögitoimkonnas. Tuli koju tagasi, aeg möödus. "Ma ei kannatanud enam kõrgust. Ma ei suutnud enam mööda laudu üle kraavi kõndida. Läksin arsti juurde, öeldi, et olen Tšernobõlis käinud, mis siin imestada: tasakaaluhäired. Kui hiljem selle pärast arsti juurde läksin, siis küsiti, ega ma palju viina ei võta. Teate, kui solvav see oli," tunnistab Reinmann.
 
"Vaat ei suuda tõestada, et probleemid on pärit just Tšernobõlist. Hädad on hakanud hiljem välja lööma. Suurem osa meestest on ju ikka väga haiged. Rääkimata sellest, kui palju neid juba hauas on."
 
Ehitusfirma omanik Jüri Reinmann jäi pärast Tšernobõlis käiku invaliidiks – varem oli ta 100% töövõimetu, praegusajal tunnistati, et 80%. Seda küll mitte kohe, vaid aastaid hiljem. Seetõttu arst kõhelnudki: ei tea, mida veteran vahepeal teinud on või mida joonud.
 
"Aga see üks mees, kes pensionilisa saab, sai kohapeal nii palju kiiritada – ta sai korraga sellise prahmaka kätte! –, et ta viidi kohe Kiievi haiglasse. Sealt saadeti ta Tallinna, tal on need paberid alles," räägib Reinmann ja soovib: "Seaduses peaks olema kirjas, et võib taotleda 10 protsenti pensionilisa, mitte et peab tõestama, et ei ole kaamel."
 
Ka päästeameti peadirektor Kalev Timberg, kes tsiviilkaitseohvitserina likvideeris tuumakatastroofi tagajärgi, ütleb: "Kõigi nende meeste teened on tohutud." Tal on kahju, et veteranide seas on tekkinud ebavõrdsus, mis puudutab eestlaste ja venelaste erinevat kohtlemist.

"See ei ole korrektne. Niimoodi ei tohiks ühiskond oma inimestega käituda," ütleb Timberg. "Tšernobõli mehed pandi represseeritute hulka. Sellega automaatselt lõigati ära need mehed, kes ei ole kodakondsed. Niimoodi ei tohi suhtuda nendesse meestesse, kes tegid tööd – kasutan üllaid sõnu – inimkonna heaks."

Saatused: bomž, suitsiid ja surnuks-külmumine

Räägitakse, et Tšernobõli mehed olla kõvad viinavõtjad, ja sealt nende hädad pihta hakkavadki. See ei ole nii, ütleb Jüri Reinmann. Ja räägib meeste allakäiguloo:
 
«Kui mees tuli tagasi, tekkis näiteks potentsiga probleem. Hakkasid pere- ja muud probleemid. Järgnes lahutus. Mees hakkas jooma. Siis tulid vabariik ja tööpuudus. Mees jõi. Kaotas töö, müüs auto maha, seejärel suvila ja korteri – lõpuks oli ta bomž valmis. Neid oli ja on palju. Mõni on isegi ära külmunud. On tehtud ka enesetappe.»

Mehi veeti loomavagunites

Oli neid, kellele mindi lausa öösel koju järele – tormati uksest sisse, võeti mees naise kõrvalt voodist ära ja viidi minema. Kaasa võeti ka otse töökohtadest, näiteks autobaasidest: võeti mees koos veoautoga, mõlemad pandi vaguni peale ja Tšernobõli minek!
 
«Esimese aasta mehed räägivad, et neid veeti loomavagunites ja nad elasid telkides,» räägib Jüri Reinmann, kuidas mehi vahetult pärast katastroofi sinna viidi. «Teisel aastal, 1987, oli see kultuursem. Meid viidi kahe suure Ikarus-bussiga Riiga, sealt rongi peale – meil olid reisi-, mitte loomavagunid.»

Vt. Õhtuleht 23.04.2011

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2