Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Tšernobõli veteranid pole toetuste jagamise süsteemiga rahul - Tallinna veteranide aastapäeva kohtumiselt

26.04.2011

Eestis elab praegu 3000 Tšernobõli veterani, kuid nende ühingu liikmed pole rahul, et paljud neist ei saa riigilt teistega võrdselt toetust.

 

Allikas: ERR-i teleuudised

Videot uudisest VAATA SIIT.

Eesti Tšernobõli ühingu esimees Jüri Reinmann selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et kurja juur on represseeritute seaduses, mille järgi ka Tšernobõli veteranid toetust saavad.

"Represseeritute seadus on seotud Genfi konventsiooniga, mis ütleb, et represseerituks saab lugeda isikut, kelle vanemad elasid Eestis 1940. aastal," rääkis Reinmann.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja ütles, et seaduse eesmärk oli heastada võõrriigi režiimide poolt Eesti kodanikele tehtud ülekohus. Kuigi seadus on suunatud Eesti kodanikele, lainevad selles pensionisoodustused asekantsleri sõnul ka mittekodanikele. Rahaline toetus aga mitte.

Kui Eestis elab praegu 3000 Tšernobõli veterani, siis toetustest ilmajääjaid on kuni 1300. Nende seas on halli passiga elanikke ja  Eesti kodanikke, kelle side Eestiga pärineb Eesti NSV aegadest. Toetust ei saa ka need, peamiselt Narva kandis elavad kunagised halli passi omanikud, kes võtsid Vene kodakondsuse, sest Venemaa meelitas neid Tšernobõli pensioniga.

"Lubati pensioni ja Narvas ning seal piirkonnas hakkasid mehed Venemaa kodanikeks. Kui nad läksid pensioni küsima, öeldi neile, et me ei saa teile seda maksta, siis te peaks ka Venemaal sisse kirjutatud olema ja elama," lausus Tšernobõli ühingu esimees.

Toetuse suurus on 160 eurot  tervisetoetuseks ja 32 eurot transpordiraha, mille saab piletite ettenäitamisel. Reinmann aga ei pea õigeks ka transpordiraha jagamise viisi, sest  kui külas pole võimalust ühistransporti kasutada, siis tuleb keskusse arsti juurde sõiduks kasutada näiteks naabrite abi, kellele aga bensiini kompenseerida sellest toetusest ei saaks.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri sõnul on represseeritute asjadega tegelev valitsuskomisjon teinud valitsusele ettepaneku ühendada kaks toetust ja maksta need korraga välja. Et Tšernobõlis käinuid koheldaks võrdselt, on Tsernobõli ühingu esimehe ettepanek tuua Tšernobõli veteranid represseeritute seaduse alt välja.

"Ma tean, et Tšernobõli veteranid on teinud ka vabariigi valitsusele ettepaneku seda seadust muuta ja laiendada kõikidele Tšernobõli katastroofist osavõtnutele, kuid seni pole valitsus seda võimalikuks ja põhjendatuks pidanud," nentis asekantsler Rahuoja.

Lisatoetust pakuvad ka kohalikud omavalitsused. Tšernobõli ühingu esimehe sõnul hoolitseb nende inimeste eest kõige paremini Tallinna linn.

Loe ka Eesti Päevalehe repliiki: Kaht sorti mehi
Tšernobõli ühingu andmetel elas tänavu aasta algul Eestis 3140 Tšernobõli veterani: umbes 1800 eestlast ja ligi 1300 venelast või muu rahvuse esindajat. Nad kõik käisid likvideerimas 25 aasta taguse katastroofi tagajärgi. Paraku kohtlevad Eesti seadused neid erinevalt: ühtedel (nendel, kelle vanemad olid 1940. aasta 16. juunil Eesti kodanikud või õiguspärased Eesti elanikud) on õigus saada rohkem toetusi kui teistel. Nii ei saa „teise kategooria veteranid” kasutada tervise taastamise toetust ega sõidukulude hüvitist.
 
Selle vahetegemise võiks lõpetada. Kõik Eestis elavad Tšernobõli veteranid riskisid omaenda tervisega, et teisi säästa – ükskõik kas nende vanemad elasid 1940. aasta 16. juunil Eestis või mitte.
 
Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2