Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlРУС

Webbyt KÕIK UUDISED

KÕIK UUDISED

Print Sitemap

Venemaalt ja Ukrainast katastroofi aastapäeval

27.04.2011

Tšernobõli külastus ajas Medvedevi judisema
Venemaa president jagas Tšernobõli käinutele medaleid
Medvedev ja Janukovitš mälestasid Tšernobõli avarii ohvreid
 
Tšernobõli külastus ajas Medvedevi judisema 
Allikas: Postimees+
 
«Siinsetele inimestele öeldi, et nad võivad tulla tagasi kolme-nelja päeva jooksul,» meenutas 25 aastat tagasi Tšernobõli tuumajaamas insenerina töötanudVene president Dmitri Medvedev (vasakul), Ukraina president Viktor Janukovitš (keskel) ja Venemaa patriarh Kirill (paremal) eilsel mälestustseremoonial Tšernobõlis. Aleksei Breus 1986. aasta 26. aprilli sündmusi.

Breus elas toona tuumajaama külje all Pripjatis, millest on nüüdseks saanud kummituslinn räämas majade ja esemetega, mis on püsinud liikumatuna juba aastakümneid.

Ka Breusi endine korter meenutab punkrit. «Siit oleks võinud näha 26. aprilli hommikul 1986, et 4. reaktor oli kahjustatud, kuid ma ei vaadanud sinnapoole,» osutas Breus oma endisele köögiaknale, kui näitas RIA Novostile sündmuskohta. «Jõin oma kohvi ja läksin tööle.»

Veerandsada aastat hiljem on asulas endiselt kõrge radiatsioonitase ning suuremat osa kunagisest elamurajoonist pole vaevutud radioaktiivsetest jäätmetest puhastamagi.

Eile Tšernobõlit külastanud Ukraina president Viktor Janukovitš tõdes, et ilma rahvusvahelise kogukonna abita on piirkonna elamiskõlblikuks muutmine pea võimatu.

«Meenutame traagilist kuupäeva. 25 aastat on möödunud ja oleme mõistnud, et tuumaõnnetustel on rahvastikule kolossaalsed tagajärjed,» sõnas Janukovitš. «Maailm on mõistnud, et selliste katastroofidega ei suuda üks riik iseseisvalt võidelda.»

Viimased 16 aastat üritab Ukraina koguda raha plahvatanud 4. reaktori uue turvaümbrise ehitamiseks, et muuta ohutsooni keskkond lõpuks taas elamiskõlblikuks. Esialgse kava järgi saadakse kaitserajatis valmis 2015. aastal, kuna ehitus maksab umbes 1,5 miljardit eurot ning vaid pool vajalikust rahast on koos.

Lisaks Janukovitšile tegi ajaloolise visiidi tuumajaama Venemaa president Dmitri Medvedev. Riigipead pidasid tuumajaama ees pärast mälestustseremooniat kõne, asetasid lilled 1986. aastal kiirituse tõttu hukkunud 28 ohvri mälestustahvli juurde, suhtlesid meediaga ja külastasid ka Püha Ilja katedraali, mis on ainus Tšernobõli ohupiirkonnas töötav kirik.

Pärast tuumakatastroofi katedraal küll suleti, kuid 1994. aastal avati see tuumajaama töötajate nõudmisel uuesti. Taasavamine toimus 2003. aasta.

Enne tähtsate külaliste saabumist kasteti kogu piirkonda, et külaskäigu ajal ei lenduks radioaktiivset tolmu.

Medvedev kutsus rahvusvahelist kogukonda ühtlasi seoses Fukushima tuumaõnnetusega üles panema paika uut tuumaenergia konventsiooni. «Tundub, et peame mõtlema uute rahvusvaheliste konventsioonide ettevalmistamise peale,» selgitas ta AFP teatel. «See on meie kohus, et austada nende inimeste mälestust, kes 25 aastat tagasi esimesena hädavajalikul hetkel inimkonda päästma tulid.»

Mehisuse ordenid

Hiljem tunnistas Medvedev reporteritele, et õnnetuspaiga külastus jättis sügava jälje. «Siin on võimatu viibida ilma judinateta,» avaldas president.

Tuumaõnnetuses hukkunute mälestuspäeva peeti eile kõigis SRÜ riikides. Traditsioon sai alguse 2004. aastal. Valgevenes oli üleriigiline leinapäev, mille raames toimus palju mälestusüritusi, teatas Belta uudisteagentuur.

Valgevene linnas Braginis, mis asub 45 km kaugusel Tšernobõli tuumajaamast, toimus leinamissa. Üle Valgevene käidi monumentide ja mälestustahvlite juures meenutamas külasid, mis pärast õnnetust hüljati.
Üleeile jagas Medvedev Kremlis autasusid Tšernobõli päästetöötajatele, andes isiklikult üle 16 Mehisuse ordenit.

Tšernobõli päästeoperatsioonides osales kahe aasta jooksul üle poole miljoni inimese. Siiani pole aga suudetud kindlaks määrata kõrge radiatsioonitaseme tagajärjel hukkunute arvu. Teadlaste hinnangul varieeruvad arvud paarikümnest, kes hukkusid mõne kuu jooksul pärast plahvatust, kuni kümnete tuhandete inimesteni.

Pahane Lukašenka

Tšernobõli veteranid kurdavad aga, et neid koheldakse halvasti ning et tuhanded nende kolleegid surid ohtliku töö tagajärjel.

«Alguses mind koheldi nagu kangelast,» avaldas Vene päästetöötaja Vladimir Kudrjašov, kes osales operatsioonis septembris ja oktoobris 1986 ning kannatab nüüd tõsiste südamevaevuste all. «Mulle võimaldati reise ja tasuta ravimeid. Kuid alates ajast, kui seadust muudeti, pole mul enam midagi,» kurtis ta AFP-le.

Märksa värvikama etteastega sai aga eilsel leinapäeval hakkama mälestusteenistuselt puudunud Valgevene president Aleksandr Lukašenka, kes pahandas Ukraina võimudega ning leidis, et tema vastu on ülekohtune oldud. Ukraina meedia teatel palus Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Kiievil Valgevene riigipead tuumaohutuskonverentsile mitte kutsuda.

«Esitage see küsimus Janukovitšile: miks Valgevene presidenti pole nende üritusel? Kahjuks on Ukraina juhtkond täitanud. Ma ei kavatse mitte kellelegi peale pressida ja olla mingisugune pugeja, ei ühe ega ka teise presidendi juures,» sõnas Lukašenka Interfaxile, lisades, et viibib õnnetuspiirkonnas igal aastal pea nädala.
 
Venemaa president jagas Tšernobõli käinutele medaleid
Medalijagamise tseremoonial oli küll pidulik õhkkond ja voolas šampanja, kuid medali saanud ei ole oma eluga rahul, kirjutab AFP.Venemaa president Dmitri Medvedev Tšornobõlis käinut kätlemas
 
Tšernobõlis käinute sõnul on nad unustatud, suur osa neist on invaliidid ning elavad väga viletsates oludes.
 
Üks medali saanutest Vladimir Kondrašov sõnas, et kui ta 35-aastaselt Tšernobõli saadeti, oli see tema jaoks suur au.
 
«Nüüd pean kuidagimoodi hakkama saama 23 000 rublaga (570 eurot) kuus,» lausus Kondrašov.
 
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine võttis tuumajaamas käinutelt suured toetused. Nende õiguste eest seisva organisatsiooni esindaja kinnitusel on Venemaal elus umbes 200 000 Tšornobõlis käinut. Pool neist põeb kroonilisi haigusi ja kannatab muude terviseprobleemide käes.
 
Tšornobõli tuumajaamas käis koristustöödel üle Nõukogude Liidu inimesi ja neid oli kokku umbes pool miljonit.
 
Medvedev ja Janukovitš mälestasid Tšernobõli avarii ohvreid
Kahe riigi liidrid eemaldasid katte avarii likvideerijate auks rajatava memoriaali nurgakivilt, vahendas rbc.ru. See rajatakse Tšernobõli linna parki.Vene president Dmitri Medvedev (paremal), Ukraina riigipea Viktor Janukovitš ja moskva ning kogu Venemaa patriarh Kirill Tšernobõli ohvrite mälestusjumalateenistusel.
 
Riigipead osalesid Püha Ilja katedraalis mälestusjumalateenistusel, mida pidas Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill.
 
Medvedev rääkis leinatseremoonial, et Venemaa pöördus suurriikide, sealhulgas SRÜ liidrite poole ettepanekutega tuumaenergeetika arendamisest, mis peavad ennetama võimalikke katastroofe.
 
Veidi varem oli Medvedev teatanud, et mais aset leidval G8 tippkohtumisel tuleb Venemaa välja konkreetse initsiatiiviga tuumajaamade ohutuse suurendamisest.
 
Janukovitš tunnistas eripöördumises rahvale, et riik ei hoolitse piisavalt avariid likvideerinud inimeste eest ja tal on seetõttu «valus».
 
Ta lubas, et riik teeb kõik võimaliku nende inimeste elu kergemaks muutmiseks ja parandamiseks, vahendas rbc.ru.
 
«Täna me austame neid, kes andsid elu võitluses radiatsiooniga. Mälestame tuletõrjujaid, militsionääre, sõjaväelasi, lendureid, energeetikuid…Need kangelased saabusid südame kutsel esimestel päevadel Tšernobõli ja praktiliselt paljaste kätega sulgesid hävinud reaktori suu. Nad päästsid maailma oluliselt suuremast katastroofist ja me oleme neile selle pärast tänulikud. Igavene au neile,» ütles Janukovitš.

 Vt. Postimees 26.04.2011

 

Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, tel. 6014628, e-post: remoks@hot.ee
Web2